vot see mulle just meeldibki, kui ma saan terve päeva ringi joosta ja asju ajada. vahelduseks mitte teha nii, nagu teised teevad ega nendega koos, vaid justnimelt ära jalutada ja inimestega läbirääkida. idee ja selle ettevalmistus olid head, olgugi, et sellest siiski midagi ei tule. tuleb midagi muud head, mille jaoks ma ise enam vaeva nägema ei pea. mis on ka hea, nii vahelduse mõttes.

pärast šokeerivat varahommikut ja kiiret hilishommikut ei suutnud kuidagi kohal püsida, seda isegi mitte nii väga tavalises olukorras. vaatamata kohusele olla kohal ja laulda, tõmbas mind siiski igale poole mujale. nii hiilisingi vahepeal inimestega rääkima "Nii saab? On see okei?" "Väga hea. Okei." *jessss!* - ja jälle asi aetud.
pole ime, et minust täna tunnis-niisama-istujana asja polnud.

ikka on vaja põdrasarvi, ülisuurt potti ja inimesi taga ajada, kõikidele küsimustele ja telefonikõnedele samaaegselt vastata.
aga ma olen rahul. sest nii ongi huvitav. ja saan õhtul kurnatusest (ja mitte mõttest "ma pean homme adekvaatne olema") voodisse vajuda.

kahju muidugi, et enda kanda võetud asjaajamiste pärast pittu ja mujale, kuhu tegelikult tahaks, ei jõua.