ajavad mind, raisk, segadusse need võimalused ja värgid.
teeviit siis.
ehk siis seisan suutmatult (otsustada) 3-4 valiku ees.

ja vanglasse ei taha. kole oli. kurb on inimeste pärast, kes seal on. jahh...kurb.

kõik lähvad Kaugele Maale. Soojale Maale. tahan ka suve. aga hea on, et saan vähemalt korrakski Eestimaa pinnalt ära. issile külla :)

ja siis jätkub hullumaja...

mõnusalt kiire ja tegus on vähemalt. mis on ju hea.. i guess.

5 päeva kooli, pidu, töö, pidu, töö ei mõju hästi. nüüd on heli surnd ja täitsa läbi. haige ja üldse ei liigu.

ja ei taha enam Kunagi ühtegi augustajat näha!

nojah, ma ju lihtsalt ei jaksa. ehk siis teen oma elu võimalikult lihtsalt enne Suurt Rabamist. sest vastupidiselt nädalavahetust ära kasutades väljapuhkamisele lähen ma hoopis hommikul (mõlemal korral peale suurt pidu) Tööle.
aga vahelduse mõttes ja headel eesmärkidel ju võib. olla esmaspäeval surnud...

ma ei taha. midagi teha. olla. ei suuda enam.
hommikul olin positiivsus ise, leidsin õnne pisimates asjades ja hüppasin ringi teiste küsivate pilkude all, tundsin rõõmu kiitvatest sõnadest.
ja nüüd. loivan mööda koolimaja, teosammul, poen kaissu ja vingun. "Kill me now!"

tahaks olla tegus ja anda endast kõik või tegelikult rohkemgi veel, aga ei suuda. kella kuueni koolis istuda ei tohiks ju olla Niii piin, on ka hullemat tehtud. aga niiii igatsen suurt tekki ja pehmet voodit. väsimus on võimust võtnud.

peale lihtsaid nädalaid lööb reaalsus kaikaga pähe. üks suur asi vaja ära teha, teine veel, kolmas-neljas kiire blaa, võimalikult palju autoga sõita, et see asi ometi ära teha, kuigi tegelikult tahaks hoopis (ei, mitte niisama lebotada, vaid) tõmmelda asjade nimel, mis midagi tähendavad ka. anda oma panus ja ideed asjadesse, mis on mulle endale olulised, mitte tõmmelda millegi nimel, mis mind ei huvita ja mille ma poole aasta pärast (aga alles siis!) võin ära unustada.

ei meeldi. ei taha. ei ei ei ei.
*läheb ja tapab end vaikselt ning piinarikkalt jõululaule lauldes*

mõistsin eile veelkord, kuidas mulle meeldivad pimedad (vana)linnatänavad, kui on reede/laupäeva õhtu, inimesed on tänavatel, peaaegu et häirivalt kisamas ja kui mina neist möödun, kõike korraks haarates, sest ma ei tahagi jääda kauemaks - mul on sihtpunkt olemas.
üldine hämarus, üksikud tuled aknaklaaside taga, lumelaadne ollus, Hääled. selle pärast mulle meeldibki citylife.




ja täna. täiesti vastupandamatu tung. no ei saa. ilgelt tahaks, aga ei tea kuidas seda saavutada. selleks on ikka Väga palju vaja.
ma Tahan minna Inglismaale õppima. known this for long, but denied the need.

aru ma ei mõista, mis päev on, mis ajas ma üldse elan? ja seda mitte nähtuse pärast, mis esineb suvel - et magan poole päevani ja midagi ei mõista- hoopis vastupidi. kõikidel vaheaja päevadel ärkan ma 7 paiku (vahel nats hiljem, pigem varem), sõidan 3 tundi bussi-trolliga ja olen muidu agar.
hommikuti sõidan ma (autoga) palju enesekindlamalt (ja paremini) kui õhtupoolikul. ja ka tipptunni ajal.

4 tundi bussi-trollisõitu, mille ajal jõudsin pool ühest pool teisest raamatust läbi lugeda. kiiremad tiirud pääskülas. koju magama? hee eiii... hoopis film. mõtlema panev film. täna on üldse paljud asjad mind pikalt juurdlema pannud. loeng amerikaniseerumisest - kuradi huvitav, palju tõdemusi, noogutusi aga ka kulmukergitusi. väga hea meel, et sinna läksin. ja jooooks teise loengusse. teemal "don't drink and drive". seda niikuinii, aga loengu ülesehitus oli lihtsalt huvitav ja, samuti, mõtlemapanev.
järgmiseks saan teada, mis oma rauapuudusega ette võtta, veel kimamist ja laupäeva pärastlõunaks oskan ka suust-suhu hingamist teha.
paremal juhul saabub ka hetk aeg maha võtta ja tantsiskleda Svjata Vatraga.

kass sööb kõrval hurmaad. mõtlemisainet jagub.