jällegi ma ei mõista inimesi. no EI MÕISTA noh. kõige vähem seda, miks peaks keegi oma nina minu asjadesse toppima. IT'S FUCKING NON OF YOUR FUCKING BUSINESS! ei ole mingit vajadust teistele inimestele (ei füüsiliselt ega verbaalselt) nuga selga lüüa, kommenteerida ega muud sellist. seljataga...tehke mis tahate! nii kaua kui mina sellest ei tea, ei ole ma sellest huvitatud. aga nina alla kommenteerima minu tegevust pole mõtet tulla - ma saan aru, kui ma mingi sita kokku keeran ja ma üldiselt üritan sellest hoiduda. kui minu tegevus Sulle millegi pärast ei meeldi siis... keep it to yourself. no one else cares. ja see tõesti ei sega kedagi teist. kõige vähem mind.
ja kõige mõttetum asi on enda avalikult lolliks tegemine. milleks? kellele? ma hingan nüüd rahulikult, sest olen selle välja öelnud ja ma ei ole ainuke (vastupidi), kes ei mõista, mis teatud inimestel viga on.
It is easy to criticize when you know nothing about what you are talking about.


It is much easier to suggest solutions when you know nothing about the problem.

reede, November 3

I am never going to do these things again!

(ja varsti söön oma sõnu.)


nämnämnäm.
mhmh, ma suutsin endale jälle suuremat sorti kohustuse hankida.
nagu mul niigi kiire ja väsitav poleks, eksju.

ehk siis ma hakkan teilt, blogirahvalt, vastuseid nõudma. it's for a good cause.- me!

nonii, täna öösel sain magada. küll mitte Hästi, aga tähtis on, et kauem kui tavaliselt. seega olen ma täna terve päeva energiast pakatunud, lõbus ja tore. ja inimesed on täna nii toredad (ja kiisu mu süles muidugi ka - ta nõudis, et ma seda kirjutaks!). jutt jookseb. seda olen täna mitu korda pika kiiresti räägitud jutu lõpuks maininud. yeah. igaks juhuks coca, ehk ka kohvi, et õhtu otsa lõbus, seltskondlik ja mittemagav olla.

Pätul on ikka lõbus elu küll- keegi elab coca-purgis. wtf?! lähedale minna ei julge ja käpaga katsuda ja mitte aga KURAT seal on keegi!!!!:)

nagu paljudel teistelgi on ka minu elust lill saamas:)

sissekanne nr. 111

laisk olen. aga see on selline mõnus laiskus. õppida ei viitsi, selle asemel vaatan hoopis ohtralt filme. tunnis kuulata ega kaasa teha ei viitsi, vaatan hoopis aknast välja ja tunnen kuidas silmad rahulikult kinni vajuvad.väsimus, aga samas on muusika, mis panem kõik vaatamata unisusele käima. zemfira. aga uhke tunne on ka, sest vaatamata laiskusele olen viimasel ajal küllaltki tubli olnud. ja kuidagi tundub, et inimesed on minuga rahul. ja mina olen rahul. hea:)

ja see kevade-teema - oleks see vaid nii!

I am never going to do these things again!

(ja varsti söön oma sõnu.)

"Otto on invaliid. Tal on puust kõrvad" ehk kuidas me issiga kinos käisime ja lahkudes Valge Maa eest leidsime.

jube tüdimus, ilus küll aga kurat ma ju ei näe midagi!, fucking sick fuck, segased bussijuhid ja suuuur jonnituju. trambin jalgu. päriselt.
ja kõik see ainult soodustab minu kriitilist suhtumist.