Nii korduv kõik ja siiski kordumatu on iga möödaläinud päev...

lõpuks sai kontserttuur läbi ning saab kergendatult hingata. vaatamata kahele nurjunud ehk "lähme-teeme-natuke-nalja" esinemisele olen kahe teise üle vägagi uhke. lõpuks jõudis mullegi kohale See Tunne, mida igal aastal ootan. see Püha tunne. just siis, kui laulsime neid kõige kaunimaid ridu kirikus, vaadates kuulajate nägusid.

jube kiire on olnud, tahaks korrakski peatuda, puhata jalgu ja saada natuke tagasisidet. sel korral peame aga lihtsalt naeratama ning edasi minema.

ja mis mulle alles nüüd kohale jõudis - ees ootavad 16 päeva vabadust!! (teistmoodi sõnastatult: 16 päeva aktiivselt millegi muuga tegelemist. muu ei pruugi olla meeldiv ega soovitud. aga ma üritan ikka positiivselt mõelda.)
:)