miks keegi mind ei hoiatanud, et vana olla nii raske on??
kõik tahavad mind ja pidutsema peab jõlepalju...


kuidagi teistsuguse inimese tunne on. peaaegu nagu iseenda, aga... ma olen teine.


aega *mõelda* enam ei ole. ainult tegutsemine. aga praegu muud moodi ei tahakski.


hommikul koolis avastas keegi, et meil on ainult kuu aega koolis käia (eksamikonsultatsioonideni, mil tavalised õppetunnid ära lõppevad). üle pika aja tundsin, et ei taha. et annaks kõik, et jääks lihtsalt rutiinne koolis-tunnis istumine. kuni viimase tunnini. siis jõudis juba ammu juurdunud "miks ma siia tundi ja üldse siia kooli tulin?? ma ju raiskan süüdimatult väärtuslikku Aega!" tunne ilusti kohale. ja enam jälle ei taha. õnneks saab kuu aja pärast see mõttetu osa läbi :)

kellele kurat
neid
ülikoole
vaja on?!

lähen
viinamarjaväätide alla
elama ja hakkan
poole kohaga
kopajuhiks.


( - suutmatusest otsustada)

"aitäh, et välja aitasid!"
ehk
ise alles tilkudes
tööle läksid

väikesed lapsed
ja alatud paparazzod

eelarvamus
et kui noormees kannab musta nahkjakki
siis peab hiljem
taskud üle kontrollima

arusaamatus transis.
kogu liikumine ja sebimine tuleb inertsist. ainult punased silmad peegeldavad keha väsimust. õnneks on vaim siiski inspireeritud ja õnnelik.


Kings of Leon
"...i'm on call TO BE THERE.."

aeg on raha. aga raha tuleb vaikselt. tasa, tasa, pots.



hambaravi on ikka kurjast küll, kui ma oma põse katki olen närinud, lihtsalt sel põhjusel, et ma ei tunne, et ma seda hammustan.

right birds can fly so high
and they can shit on your head
yeah they can almost fly into your eye
and make you feel well scared
but when you look at them
and you see that they are beautiful
thats how i feel about you


ma ei tea, kust selliste sõnade jaoks inspiratsiooni saadakse, aga kogu kompott on armas :)

it's been awhile :)