Ma-olen-nii-vaene-ja-pean-ruttu-välja-mõtlema-kuidas-tulevad-paar-nädalat-ennast-ära-elatada olukord muutus järsult Hee-ma-lähen-Helsingisse-täiega-shoppama olukorraks. laevapilet (sigaodav!) tehTI välja, raha anTI kaasa, asjad osteTI ära... mulle see elu meeldib. natuke alatu tunne on, aga neid asju on vaja ja miks mitte neid korraga muretseda? nagu ikka, igast linnast kõrvarõngad ja salli oli ka kindlasti vaja. üldse oli selline "hee, külm on, lähme ostame endale midagi selga!".
Silja Line ära ei uppunud, aga enamik inimesi, kes vastu tulid, olid sellise "böö ma just oksendasin/kohe oksendan oma hommikusöögi välja" näoga. va mina. mina kuulasin muusikat, laulsin kaasa, vaatasin taevast ja naeratasin omaette. ainult...lapsi ei kavatse ma veel niipea saada. kohutav lasteaed oli paadis tagasitulles.

homme autokool, arstitädi... tegus olen, hea on.

meditsiiniliselt on mind auto juhiistmele lubatud (hea seegi!), ehk let the show begin!
veri on ikka halb. hemoglobiin veel madalam. tädi naeris mu üle, kui ma nägusid tegin, et "mis? veeeenist või??".
huvitav jah, kas madal rauasisaldus on kuidagi seotud sellega, et ma eriti liha ei söö??

igatahes, imelik olen. enda arust ka juba. turtun ja pirtsutan, aga tegelikult üldsegi mitte. aga kõigest siit lugeda ei saa. kahe koduga virtuaallaps.

nagu tahan, aga ei taha ka. viitsin, aga nagu ei viitsi ka. lällaks, aga ei viitsiks eriti, lebotaks niisama. ma räägin, mul on vaja, et keski või miski mind käima tõmbaks (nagu eile, ainult ehk natukese hoiatusajaga).

peaaegu, et lill, aga ei hõiska enne õhtut. nii palju võiks veel parem olla.

nii hea on olla inimestega, keda pole terve suve jooksul näinud. naerda, joosta liival, veel naerda ja naerda ja naerda. nautida. mis sellest, et ilm oli sitt ja kogunetud oli kellegi kauaks ajaks ära saatmiseks, hea oli ikka. see, et inimesel on võimalus näha maailma, viibida Eemal, teha seda, mida ta tahab teha, on ju ainult hea. ehk siis:
Tsau, Sandra! Varsti näeme!
(PS! Arturi nägu pildil on lihtsalt parim!)

Sandra läks ja meie läksime. steni juurde. palju muusikat, oma osavusest, kitarr ja ilus meeshääl. professionaalid ka. ja nautimus. jutuajamistega. kuni öötunditeni, mõtteni, et ehk võiks magada ka, niisama magamise kui tegevuse pärast.
ma pole kunagi kellegi pärast nii kartnud, tundnud end süüdi, ainult mõttega kaasaminemise pärast. viimsis sõidavad ikka päris hullud ringi, lubadeta jm. ja politsei teab seda, kontrollib. ka meie auto (toredad inimesed viivad tüdrukud autoga koju kui väljas vihma sajab) pidas kinni. "Sten, et...Sul ikka load on kaasas, eks?"- Sten katsub taskuid:"Oot...Täiesti perses!"
head inimesed on need, kes annavad inimstele võimalusi. pakuvad välja võimalusi, kuidas asju paremaks teha, siiralt usukudes, vähemalt lootes, et neid ei kasutada ära.
ja seda ei tehtud. andmebaasist kontrollitud, load olemas, teinekord olge kindlad, et kaasas on.

veelkord tõestatd, et Eemal on hea.

"suve on veel ainult 2 nädalat" pani hüsteeritsema ja paaniliselt organiseerima. vaja inimesed pikaks ajaks Kaugele Maale ära saata ja ise sel ettekäändel veel puhkust ja inimesi nautida. ootamatult hakkasin organiseerijaks.

pikka aega planeeritud doonorlus oli samuti vaja täna täide viia.ja olingi kohal, aga vot! näe! ei taha nemad mu verd. liiga madal hemoglobiini tase. nii madal, et oi-mine-kohe-arsti-juurde-ja-uuri-välja-mis-sul-viga-on. aasta pärast näeme, ehk. vähemalt sain teada, et ma ei ole päris korras.

naeratus läbi akna paneb naeratama, omaette. nii lihtne ongi mind rõõmustada!

tam-tam-tam-bada-tam-tam...

aa ma niisama siin naeratan...nooh, autokooli lähen...

baram-dam-dam...

*wuhuu, niiii äge!!!!!*

"Vanaisa" ei meeldinud. tähendab, selle esimesed 15 min ei meeldinud. siis lahkusime. lohutan end, me polnud vähemalt ainukesed.
aga tänane oli hea. juba nimigi- "Unusta kõik, mis ma sulle öelnud olen." sürr.
ja niinii tahan neid teisi ka näha. hm, hea kui saab tasuta elada.


ja niii õnnelik olen, et lõpuks tuli suvi!:)

lõpuks ometi jõudsin mustikale. mustikapuu otsa pigem küll, aga siiski.

ei tea, mis teema selle "Seks ja linnaga" on, aga leian end seda peaaegu igal õhtul vaatamast. sõbranna sai deeveedeed ja nüüd sisustavadki meie õhtuid vabameelsed tüdrukud. ja ära ka ei ole veel tüdinenud. erinevalt teistest.

tohutult häirib mõte, et vaba aega on veel vaid kuu, enne kui pean tubliks ja eeskujulikuks hakkama. baah. ja ikkagi ei käinud ma sel suvel tööl, korralikul tööl, ma mõtlen. ja ikka veel ei ole ma jõudnud autokooli, kuigi peas tümitab kogu aeg sundmõte "aga see on ju parim aeg sellega ühele poole saada, vald on ka tore ja toetab omalt poolt suurte summadega. nüüd või mitte kunagi!!!!" aga ma ei viitsi, ei taha ja jonnin. ei julge, ei leia mõtet ja siis jälle, kui näen kedagi sõitmas, tunnen seda feelingut. ma ju tegelikult tahan. oleks kord suur ja iseseisev inimene, läheks ja tegeleks asjaga, saaks ühe suure ja tänuväärse oskuse poolest rikkamaks. ei. ei suuda, ei oska, ei viitsi. blaaa....
vedage mind keegi sinna, ehk siis isegi teen.

veel vähem suudan ma mõelda tulevikule aasta pärast. mis siis saab? millega edasi tegelen?
ääää!
tohib, ma kaon kuhugi kaugele-kaugele teisele poole kera ära ja ei mõtle tasuvusele ega vastutusele? aitäh.

tungival soovil võtsin vaevaks ja riputasin Folgi pildid üles

http://public.fotki.com/fuit/folk-2007/

olge lahked
ja ma ise vihkan ka seda kvaliteeti