pühapäev, 30. detsember 2007
First you take a drink, then the drink takes a drink, then the drink takes you.
kui maailmas elab u 6 miljardit inimest, siis kuidas on võimalik, et kõik on Täiesti erinevad?
sest, kas tõesti on inimese iseloomu ja olemust määravaid tegureid nii palju, et võiks olla 6 miljardit täiesti erinevat kombinatsiooni?
ning kui see on võimalik, siis kuidas need kombinatsioonid tekivad ja kuhu nad kaovad? ehk üks otsa saanud variant tuleb peagi tagasi, samana, sest teist sellist enam pole? üks suur ring?
on sellega kuidas on, aga sarnaseid inimesi on palju. eriti hea on märgata sarnasusi täiesti erinevate inimeste vahel. sarnasusi, mis tegelikult on nii kohutavalt erinevad, kuid siiski sarnased.
rumalalt räägitud rumalus vs põhendatud rumalus. tuttavad ja kallid on mõlemad.
teen asju, mida ei ole kunagi tahtnud teha. või ehk olen, aga ei ole vaevunud. või pole võimalust olnud. kuigi muudatusi võib teha igal ajal, aga kavatsus on alustada uut aastat hästi. nii nagu olen kaua tahtnud. vaatab, mis edasi saab, peaasi, et algus julgustav ja enesekindel oleks.
2008 will be a year of action!
Do something new. Do something great. Discover new worlds. Be curious. Go out into the Great Unkonwn. Find something special in ordinary things.
In short- live a good life. The one you're always wanted.
reede, 21. detsember 2007
Nii korduv kõik ja siiski kordumatu on iga möödaläinud päev...
lõpuks sai kontserttuur läbi ning saab kergendatult hingata. vaatamata kahele nurjunud ehk "lähme-teeme-natuke-nalja" esinemisele olen kahe teise üle vägagi uhke. lõpuks jõudis mullegi kohale See Tunne, mida igal aastal ootan. see Püha tunne. just siis, kui laulsime neid kõige kaunimaid ridu kirikus, vaadates kuulajate nägusid.
jube kiire on olnud, tahaks korrakski peatuda, puhata jalgu ja saada natuke tagasisidet. sel korral peame aga lihtsalt naeratama ning edasi minema.
ja mis mulle alles nüüd kohale jõudis - ees ootavad 16 päeva vabadust!! (teistmoodi sõnastatult: 16 päeva aktiivselt millegi muuga tegelemist. muu ei pruugi olla meeldiv ega soovitud. aga ma üritan ikka positiivselt mõelda.)
:)
lõpuks sai kontserttuur läbi ning saab kergendatult hingata. vaatamata kahele nurjunud ehk "lähme-teeme-natuke-nalja" esinemisele olen kahe teise üle vägagi uhke. lõpuks jõudis mullegi kohale See Tunne, mida igal aastal ootan. see Püha tunne. just siis, kui laulsime neid kõige kaunimaid ridu kirikus, vaadates kuulajate nägusid.
jube kiire on olnud, tahaks korrakski peatuda, puhata jalgu ja saada natuke tagasisidet. sel korral peame aga lihtsalt naeratama ning edasi minema.
ja mis mulle alles nüüd kohale jõudis - ees ootavad 16 päeva vabadust!! (teistmoodi sõnastatult: 16 päeva aktiivselt millegi muuga tegelemist. muu ei pruugi olla meeldiv ega soovitud. aga ma üritan ikka positiivselt mõelda.)
:)
teisipäev, 18. detsember 2007
vot see mulle just meeldibki, kui ma saan terve päeva ringi joosta ja asju ajada. vahelduseks mitte teha nii, nagu teised teevad ega nendega koos, vaid justnimelt ära jalutada ja inimestega läbirääkida. idee ja selle ettevalmistus olid head, olgugi, et sellest siiski midagi ei tule. tuleb midagi muud head, mille jaoks ma ise enam vaeva nägema ei pea. mis on ka hea, nii vahelduse mõttes.
pärast šokeerivat varahommikut ja kiiret hilishommikut ei suutnud kuidagi kohal püsida, seda isegi mitte nii väga tavalises olukorras. vaatamata kohusele olla kohal ja laulda, tõmbas mind siiski igale poole mujale. nii hiilisingi vahepeal inimestega rääkima "Nii saab? On see okei?" "Väga hea. Okei." *jessss!* - ja jälle asi aetud.
pole ime, et minust täna tunnis-niisama-istujana asja polnud.
ikka on vaja põdrasarvi, ülisuurt potti ja inimesi taga ajada, kõikidele küsimustele ja telefonikõnedele samaaegselt vastata.
aga ma olen rahul. sest nii ongi huvitav. ja saan õhtul kurnatusest (ja mitte mõttest "ma pean homme adekvaatne olema") voodisse vajuda.
kahju muidugi, et enda kanda võetud asjaajamiste pärast pittu ja mujale, kuhu tegelikult tahaks, ei jõua.
pärast šokeerivat varahommikut ja kiiret hilishommikut ei suutnud kuidagi kohal püsida, seda isegi mitte nii väga tavalises olukorras. vaatamata kohusele olla kohal ja laulda, tõmbas mind siiski igale poole mujale. nii hiilisingi vahepeal inimestega rääkima "Nii saab? On see okei?" "Väga hea. Okei." *jessss!* - ja jälle asi aetud.
pole ime, et minust täna tunnis-niisama-istujana asja polnud.
ikka on vaja põdrasarvi, ülisuurt potti ja inimesi taga ajada, kõikidele küsimustele ja telefonikõnedele samaaegselt vastata.
aga ma olen rahul. sest nii ongi huvitav. ja saan õhtul kurnatusest (ja mitte mõttest "ma pean homme adekvaatne olema") voodisse vajuda.
kahju muidugi, et enda kanda võetud asjaajamiste pärast pittu ja mujale, kuhu tegelikult tahaks, ei jõua.
esmaspäev, 17. detsember 2007
Elan oma aubergine-värvi maailmas ja olen rahul.

lõpuks on kogu töö ja vaev end ära tasunud. peale aastatepikkust pingutamist kõlavad imestused "Heli?! Vau! Nii palju punkte!" või "Nääh, kurat! Miks mul nii hästi ei läinud?" tekitavad tahtmatult rahulolutunde. "Nojah," on kõik, mis ma vastata oskan. pealtnäha ükskõikne, aga sisimas rahul ja uhke.
natuke tubli, ilus ja aktiivne olemist veel, siis saab rahulikumalt võtta. mitte küll oluliselt, aga oma aja ise planeerimine annab piisavalt vabad käed. töö tegemiseks ja autojuhtimiseks.
palka ei jõua ära oodata, siis on pidu iga päev! :)
reede, 7. detsember 2007
mulle ei meeldi..
..kui ma olen mitu nädalat järjest ringi jooksnud ja tõmmelnud, vahepeal praktiliselt hingamata ja nüüd, kui ma saaksin endale vaba reedeõhtu (kuigi ikka on sada asja teha), ei ole keegi mu sõber ja ei taha keegi minuga hetke vabalt nautida.
ja muidu? kiire-kiire digimuutub Kiiire-Kiire-Kiiireks.
..kui ma olen mitu nädalat järjest ringi jooksnud ja tõmmelnud, vahepeal praktiliselt hingamata ja nüüd, kui ma saaksin endale vaba reedeõhtu (kuigi ikka on sada asja teha), ei ole keegi mu sõber ja ei taha keegi minuga hetke vabalt nautida.
ja muidu? kiire-kiire digimuutub Kiiire-Kiire-Kiiireks.
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)


