esmaspäev, 17. detsember 2007

Elan oma aubergine-värvi maailmas ja olen rahul.


lõpuks on kogu töö ja vaev end ära tasunud. peale aastatepikkust pingutamist kõlavad imestused "Heli?! Vau! Nii palju punkte!" või "Nääh, kurat! Miks mul nii hästi ei läinud?" tekitavad tahtmatult rahulolutunde. "Nojah," on kõik, mis ma vastata oskan. pealtnäha ükskõikne, aga sisimas rahul ja uhke.

natuke tubli, ilus ja aktiivne olemist veel, siis saab rahulikumalt võtta. mitte küll oluliselt, aga oma aja ise planeerimine annab piisavalt vabad käed. töö tegemiseks ja autojuhtimiseks.

palka ei jõua ära oodata, siis on pidu iga päev! :)

1 kommentaar:

Aku ütles ...

Ma oleks ka sinu asemel rahul. Sa peadki endaga rahul olema! Nii tubli olid ju proovikirjadil, siiski minust 51 punkti rohkem! =D