nii kohutavalt palju on muutunud.
natuke üle poole aasta olen kodus viibinud vahelduva eduga, või siis pigem - eriti üldse mitte.
üle poole aasta on Hea olnud ja olen õnnelik.
ülikoolis käin iseseisvalt. keegi ei hoia mu kätt ega valva mu seljatagust. keegi ei ole mulle eeskujuks ning keegi pole mulle eemärke püstitanud. teen kõik ise ja vb selle pärast polegi mu eesmärgid nii selged ja vastupidavad kui võiks.
ülikool teeb laisaks. on nagu midagi vaja teha, aga eriti nagu pole vaja üldse midagi teha. kõigeks on aega, aga millekski pole aega. nii ma siis käin, kuulan, kirjutan ja loen ning kordan ringi. õpin. peamiselt aega planeerima. mida vist ei saa kunagi päris selgeks.

aga kohe eriti meeldivad mulle selle (pool)kohustusliku tudengielu juures need vabad paar tundi, kui loeng ära jääb, et minna S-iga lõunat sööma, jalutada vanalinna peal nagu polekski mingeid kohustusi. nagu võikski jalutama jääda.
ja muidugi need teisipäevad kui võin magada nii kaua kui tahan ja alles kella kuueks end kooli vean ja peaaegu, et asjalikuks hakkan. pooleteistkümneks tunniks.

ma olen ikka veel kõigega rahul :)
kui vaid tervis natukegi tagasi tuleks. tükkhaavalgi....