nii hea on olla inimestega, keda pole terve suve jooksul näinud. naerda, joosta liival, veel naerda ja naerda ja naerda. nautida. mis sellest, et ilm oli sitt ja kogunetud oli kellegi kauaks ajaks ära saatmiseks, hea oli ikka. see, et inimesel on võimalus näha maailma, viibida Eemal, teha seda, mida ta tahab teha, on ju ainult hea. ehk siis:
Tsau, Sandra! Varsti näeme!
(PS! Arturi nägu pildil on lihtsalt parim!)

Sandra läks ja meie läksime. steni juurde. palju muusikat, oma osavusest, kitarr ja ilus meeshääl. professionaalid ka. ja nautimus. jutuajamistega. kuni öötunditeni, mõtteni, et ehk võiks magada ka, niisama magamise kui tegevuse pärast.
ma pole kunagi kellegi pärast nii kartnud, tundnud end süüdi, ainult mõttega kaasaminemise pärast. viimsis sõidavad ikka päris hullud ringi, lubadeta jm. ja politsei teab seda, kontrollib. ka meie auto (toredad inimesed viivad tüdrukud autoga koju kui väljas vihma sajab) pidas kinni. "Sten, et...Sul ikka load on kaasas, eks?"- Sten katsub taskuid:"Oot...Täiesti perses!"
head inimesed on need, kes annavad inimstele võimalusi. pakuvad välja võimalusi, kuidas asju paremaks teha, siiralt usukudes, vähemalt lootes, et neid ei kasutada ära.
ja seda ei tehtud. andmebaasist kontrollitud, load olemas, teinekord olge kindlad, et kaasas on.