lõpuks ometi jõudsin mustikale. mustikapuu otsa pigem küll, aga siiski.

ei tea, mis teema selle "Seks ja linnaga" on, aga leian end seda peaaegu igal õhtul vaatamast. sõbranna sai deeveedeed ja nüüd sisustavadki meie õhtuid vabameelsed tüdrukud. ja ära ka ei ole veel tüdinenud. erinevalt teistest.

tohutult häirib mõte, et vaba aega on veel vaid kuu, enne kui pean tubliks ja eeskujulikuks hakkama. baah. ja ikkagi ei käinud ma sel suvel tööl, korralikul tööl, ma mõtlen. ja ikka veel ei ole ma jõudnud autokooli, kuigi peas tümitab kogu aeg sundmõte "aga see on ju parim aeg sellega ühele poole saada, vald on ka tore ja toetab omalt poolt suurte summadega. nüüd või mitte kunagi!!!!" aga ma ei viitsi, ei taha ja jonnin. ei julge, ei leia mõtet ja siis jälle, kui näen kedagi sõitmas, tunnen seda feelingut. ma ju tegelikult tahan. oleks kord suur ja iseseisev inimene, läheks ja tegeleks asjaga, saaks ühe suure ja tänuväärse oskuse poolest rikkamaks. ei. ei suuda, ei oska, ei viitsi. blaaa....
vedage mind keegi sinna, ehk siis isegi teen.

veel vähem suudan ma mõelda tulevikule aasta pärast. mis siis saab? millega edasi tegelen?
ääää!
tohib, ma kaon kuhugi kaugele-kaugele teisele poole kera ära ja ei mõtle tasuvusele ega vastutusele? aitäh.