tore on olla teistsuguste inimestega kui tavaliselt, näha asju teisest küljest, mida olin juba kaua kadunuks pidanud. teha asju ilma pikemalt juurdlemata, olla lihtsalt olemise pärast. ja siiski rõõmu tunda ja naeratada, ka pisima emotsiooni peale. rääkida vabalt, tundmata häbi oma seltskonda sobimatuse pärast (olin seal ju "uus") ja jälle naeratada leides eest Mõistmise.
pärast kõike seda polnud mingi probleem tungida Tõnise koju hilja peale südaööd ja rahulikult ta pereliikmeid vestlusesse kaasata ning filmi üle naerda.