meil on täiesti normaalne suguvõsa

teel sünnipäevale ostame nii muuseas kollase südamekujulise padja, millele autos kiire opi teeme. supermarketis tutvume notsu Dusjaga ja sööme keset poodi ülirasvaseid pontšikuid. Tädi Kai topib mitmekorruselist tordialust pingsalt minu veiniklaasi, isa teeb vanaisa, mille peale Tädi Kai toob talle külma tee, sest ta ju ometi keetis vett. hommikul. ja siis laulab üle korteri: "Arrrrrrmastan ma Torrrrest!"

uue aasta saabudes kostuvad hüüded "Oooodake! Uus aasta algas juba ju! Hei, keerake kella tagasi. Ok, nüüd siis- head uut aastat! Ei, 18.20. Keerake veel tagasi. Head uut!"

Beež ja pruun on maksahaige värvid ja mina olin ainuke seltskonnas, kes neid kandis.

"Ma ei ole teenindaja, ma viin ainult prügi ära."

ja muidugi on täiesti tavaline sõita keset ööd vastu autojuhi tahtmist (ta lihtsalt ja loomulikult ära rääkida) Rimisse mineraalvett ostma. Borjomi ikka, mitte mingi jama rahutu vesi.

Ülimõnus seltskond, hea on olla osa sellest.