kes mu toas käinud on, see ehk teab, et...noh, ütleme nii, et "korras" selle kohta öelda ei saa. kunagi. va eile. ei, ma ei olnud usin ja ei hakanud imekombel koristama - meil käis koristusfirma, kes me kodu puhtaks tegi. ja..mina tammusin keset oma tuba jalalt jalale, sest...ma ei suutnud leida kohta, kus oleks kübetki tolmu. MITTE KUSKIL. see ei ole (eriti minu toa puhul) normaalne. ma ei suuda käia külas inimestel, kelle kodu on nii puhas, nagu seal ei elakski kedagi. ja nüüd oli Minu enda tuba selline. kapi pealsed, pildiraami pealne,kõige nurgatagusemadki kohad - Täiesti Puhtad. ma lausa PIDIN leidma vähemalt ÜHE koha enda toas, kus oleks tolmu - ei. ei ole.

olgugi, et hommikul oli end raske voodist välja saada (järjekorded 40 lisaminutit und, sest ma Lihtsalt Ei Suutinud Voodist Välja Ronida) ja päeva esimene pool möödus läbi raskuste ja poolune, oli kavatsus oma vabad 3 tundi kuskil maha magada, aga nüüd olen ikka reibas ja heatujuline. sest tund aega head seltskonda + üks kohv mõjuvad väga hästi. meie kool on ikkagi vaatamisväärsus, tihtipeale tulevad inimesed mujalt meid kaema - me siis liitusime nendega, käisime neil järel näpp suus ringi uudistades "vau missugune kool!" kuni vajusime naerust trepi alla. siis kollitasime parimaid õpetajaid, suutsime Kirsi jällegi punastama panna ja pidasime maha pikema vestluse klassijuhatajaga. uudistasime algklasside koolipoolt (nad saavad kevadel katsel chillida, ma tahan kaaaa!!) ja kiusasime armsaid väikseid poisse. 3 tundi tegevusetust mõjub hästi. lõpuks muusika töö millest pool aega õpetaja praktiliselt klassist väljas viibis ja...minu elu on jälle lill.
nüüd väiksed joonista-lõika-kleebi tunnid, et Kirsi homme veel punastada saaks (homme on ju Tema päev) ja siis tagasi igapäevaste õpingute juurde.ohe.

lill