ei, ma ei ole eriti shoppaja inimene, aga vahest on hea, kui kott on pahna täis (ja oi kui ilusat pahna), rahakott jälle tühi ja viimased paar tundi mälust kustunud. "kust ma siia sain? ja kust kõik need asjad mu kotti said?" ja siis jalutad märjal tänaval, torgid kõrrega jääkuubikuid tühjas coca-cola topsis ja räägidräägidräägid, ennastunustavalt. naerupursked, äkkmõtted, tobedad pilgud ja märjad varbad. peavalu külmast joogist, naeratus näol, sall üle õla ja läksimegi!