tahan kulgeda.
vaatasin kellegi (eva-maria?) ühte pilti, kus ta ja nad KULGESID ja oi, kui lihtne elu korraga tundus. eriti kaua see, tunne, kajuks ei kestnud.
töötamine öösiti on veider vabadus.
veel suurem tahtmine päeval lihtsalt kulgeda ja lükata kõik kohustuslik öö peale.
ele sissekanne - "Üleeile öösel istusin ma pärast Zavoodi ja kahte absinti kergelt oma seisukorra pääle mõeldes Marja tänava ühel kiigel." - kulgemine läbi öö.
Zenit, ristiüleõlakotid, vanalinn, suured sallid, uduvihma vahelt helkivad päikesekiired, inimesed, peet, kulgemine.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
7 kommentaari:
ma saan sust täiesti aru. ilus ilus on tunne kulgemise ja rahulolu hetkedel, sõbrad ja peet mäel on hea.
ja sinust midagi kuulda on ka hea :)
sa oled nii vaimukas
Pariisi läheks küll, tüdruk olen ma ka ja lõbu peab olema!
oioi enel, kui siivutu.
ja mõmmi, sa oled nii armsalt äärmuslik
fuck it, ma tahan teid näha :p
heh. jaa, mina oleks ka nõus Pariisi minema, isegi lõbutüdrukuks.
lõbus oleks vähemlat!
mitte-radikaalsus? :P
mmm...mis on äärmuslikkuse vastand..oh help me...I want my kohuke :p
või siis midagi äärmuslikkusele lähedasemat...spontaansus..
..ma ei ei jõua sellega kuhugi.blah
kuramus! peaaegu ju, seda ma u. mõtlesingi. et spontaansus, saad asju rohkem oma järgi teha/inimesi näha ja ei pea pidevalt end lõhki rabelema.
--pool kohukest--
Postita kommentaar