nii armas...

kõndisime siis Eevaga koju ja arutasime seda, et paljud tüdrukud räägivad ikka, et tahavad endale tõmmut, musklis seksikat meest.
tema aga tahaks endale lihtsalt kedagi armast, kes tuleks ja laulaks sulle. ideaalkuju on Mister Cellophane muusikalist Chicago, kes tuleks hilja töölt ja tantsiks sulle, bussis räsitud karikakrad selja tagant välja paistmas. kes muusikali nänud on, teab tema tantsu- jalad koos ühele poole ja tagasi teisele poole, parem käsi välja sirutatud, raputab seda.kas pole mitte armas?
ja siis, kui sul on kurb tuju, pisarad veerevad mööda põski, tuleb teama salvrätiku karbiga, tõmbab sealt ühe, ulatab sulle, endal kurbusest pilk maas. ta paneb oma suure pea sinu õlale, õrnalt.sina tupsutad oma märjad põsed kuivaks, ulatad salvrätiku talle tagasi ja tema löristab selle kõlavalt täis.kas pole mitte armas?
ta ei ole rikas ega ka osav.ta on lihtsalt ilus ja armas. ta on just väga kohmakas aga selle pärast just eriti nunnu.ta töötaks kuskil allakäinud kohas, jazz baaris, laulaks, või mängiks mõnda õrna pilli, mis ähvardab tema käes murduda.viiulit näiteks.kas pole mitte armas?
ta kannaks vanu traksipükse, punaseid.ja tal oleks peas väike ümar triibuline mütsike, selline millel on tavaliselt propeller otsas.ja rinnataskus oleks tal väike lilleõieke.tal on väiksed paksud töntside sõrmedega käekesed, küüned hoolikalt ära lõigatud, kohe mitmeks kuuks ette.kas pole mitte armas?
ja siis, kui sul on sünnipäev, toob ta sulle kingituse.ta tõstab sulle ette suure karbi, millest tulev välja väga teda meenutab Teddy Bear.või siis toob ta sulle sokolaadikarbi ja kui sa selle avad...siis seal ei olegi sokolaadi.tal läks bussiga sõites kõht tühjaks.kas pole mitte armas?
ja kui ta öösel sinu kõrvale magama tuleb, on tal seljas pikk valge, siniste triipudega öösärk.te loete kolmeni ja siis tõmbate koos teki endale kurgu alla nii et näha jäävad ainult teie pead ja väikesed käekesed.

mina tahaks küll mõnda sellist endale voodisse istuma.