.

2009-01-19T15:56:00.003+02:00

kirjutada ei oska (ei esseesid, ega filosoofilisi tekste ega midagi muud ka mitte), vihkan 13-aastasi (2 faking päeva hommikust õhkuni simple sessionil vastikute värdjatega) ja mõtlen maailma keeruliseks (miks kulgeb aeg sellisel kiirusel nagu ta kulgeb? miks just sellisel? ja kas on võimalik, et kuskil mujal kulgeb ta teisel kiirusel ja kui siis miks? ning mis juhtuks kui ma siit "ajavööndist" läheks teise?). et ainult mitte kasulik olla...

2009-01-07T16:11:00.002+02:00

The guy who reads my fortune ei viitsi minuga enam tegeleda...
juba viimased 4-5 päeva (võib-olla ka rohkem, ma varem ei pööranud sellele tähelepanu) on ta kuskil ära, on holiday, haige, täna näiteks- Today's fortune: The guy who reads your fortune has gone on strike. No cookie for you today. Go and send someone a scrap.
einooo fain...

ehk siis sellega tegelen ma siis kui mõte "appi, mul on nii palju asju vaja läbi lugeda, kirjutada, mõelda" ära tüütab. orkut, orkut, orkut. kuigi, sealt leiab kasulikke asju ka. ma enam ei paanitsegi nii väga Lotmani eksami pärast.

üldiselt ei viisti. lugeda ei viitsi, mõelda ei viitsi. kirjutada ei viisti (mis ma kirjutan sellest filosoofilisest tekstist kui ma mõelda ei viitsi). esimene sess ja mul on juba kopp suht ees...

2008-12-26T23:38:00.001+02:00

2008 will be a year of action!
Do something new. Do something great. Discover new worlds. Be curious. Go out into the Great Unkonwn. Find something special in ordinary things.
In short- live a good life. The one you're always wanted.
(http://wihelmine.blogspot.com/2007_12_01_archive.html)

SO TRUE!
ma olen lõppeva aastaga niiii juberahul.

2008-10-21T13:02:00.004+03:00

nii kohutavalt palju on muutunud.
natuke üle poole aasta olen kodus viibinud vahelduva eduga, või siis pigem - eriti üldse mitte.
üle poole aasta on Hea olnud ja olen õnnelik.
ülikoolis käin iseseisvalt. keegi ei hoia mu kätt ega valva mu seljatagust. keegi ei ole mulle eeskujuks ning keegi pole mulle eemärke püstitanud. teen kõik ise ja vb selle pärast polegi mu eesmärgid nii selged ja vastupidavad kui võiks.
ülikool teeb laisaks. on nagu midagi vaja teha, aga eriti nagu pole vaja üldse midagi teha. kõigeks on aega, aga millekski pole aega. nii ma siis käin, kuulan, kirjutan ja loen ning kordan ringi. õpin. peamiselt aega planeerima. mida vist ei saa kunagi päris selgeks.

aga kohe eriti meeldivad mulle selle (pool)kohustusliku tudengielu juures need vabad paar tundi, kui loeng ära jääb, et minna S-iga lõunat sööma, jalutada vanalinna peal nagu polekski mingeid kohustusi. nagu võikski jalutama jääda.
ja muidugi need teisipäevad kui võin magada nii kaua kui tahan ja alles kella kuueks end kooli vean ja peaaegu, et asjalikuks hakkan. pooleteistkümneks tunniks.

ma olen ikka veel kõigega rahul :)
kui vaid tervis natukegi tagasi tuleks. tükkhaavalgi....

2008-09-25T10:24:00.002+03:00

ülikool on küll tore (et palju tegema ei pea), aga juba tulevad esimesed mitteviitsimised ja "miks küll suvi ära pidi lõppema"-mised.
ei taha kohe midagi teha, mida oleks natukenegi Kohustus teha. isegi pidutseda ei viitsi, kui see mulle poolkohustuslikuks tehakse.

aga samas- ei, ma ei virise. nii kaua, kui ma nii vähe tegema pean kui praegu, ma ei virise!

2008-09-01T17:55:00.003+03:00

uus algus. uus ja huvitav.
väike igatsus on küll selle vana, lollikindla rutiini järele, kuid samas tean, et võimalus ise valida on parim, mida võiksin oma ülikooliteelt tahta.
nii palju tahaks teha ja areneda, samas ei saa veel isegi täielikult kogu süsteemist aru. aga siiski rohkem kui mõni teine. vaatamegi nüüd siis kahekesi, mida tasub õppida ja mida mitte, mida peab ja mida oleks mõttekas. saan ise targemaks ja seletan neile, kel nupp vales kohas (nupp ei noki).

ja muidugi meeldib mulle EHI... kuidas nüüd öeldagi?... - lihtsameelsus? vabameelsus?? : käesolev nädal koosneb tänasest infotunnist ja aktusest (khm).
homme on täiesti vaba päev.
kolmapäeval on üks aine, mille peaks üle vaatama.
neljapäev on jälle vaba.
ja reedel on 1 loeng.
samas, see ongi alles sissejuhatav nädal, ma pole ju andnud veel ühtegi kinnitavat sõna, et ma mingis aines Kindlalt käima hakkan.

a muus osas naudin vabadust ja piiritust (igas mõttes).

PS! tüüpiline: tuli september- tuli külmetus.
hate this fuckin' weather...
fuckin' karma...

EDIT: njah, minu arusaam loengutest ja nendes osalemisest oli täiesti vale- 2 järgnevat nädalat käin kõikvõimalikes huvitavates loengutes ja kui ehk veab, siis leidub ka päev, mil ei istu hommikust õhtuni loengutes. vabast päevast vms ei tasu unistadagi. ülikool on lihtsalt liiga huvitav selleks.

2008-07-23T20:02:00.002+03:00

olen eluga 103% rahul. elan poole kohaga Mujal ja saan väga hästi hakkama. naudin kogu südamest. aga vaatamata suurele vabadusele suudan olla ka (ehk mitte nii) asjalik ja tubli (kui peaks).

kõik on hoopis teistmoodi kui varasematel suvedel. seepärast on mul ka kuri kahtlus, et minust ei ole sel aastal Äratahtjat ja folkarit, igatahes mitte selles võtmes, mis varem. mul ei ole põhjust reietamisteks ega minemaminekuteks. hüpata ei jaksa, naudin rohkem lamasklemist ja elu pisimõnusid.

siiski tõdesin täna kurbusega, et siiani möödunud suvi on veedetud siseruumi(de)s. üks on siiski puudu- lõpmatus päikeseloojangus lühikeses seelikus mererannas väikese seltskonnaga väsimuseni jutuajamine...

and btw- siit tuleb järjekordne EHItaja.

2008-07-06T12:34:00.005+03:00

pulmafotograaf EI OLE lihtne olla.

aga kui kõik muu välja arvata, siis - palun, abiellume!

2008-06-18T12:24:00.002+03:00

eksamisess on ametlikult läbi. Kõik pingutused on tehtud, kõik tulemused on teada, süda on rahul- kool saab lõpetatud.
tulemused võiksid alati paremad olla, aga see ei ole peamine.
nüüd on veel vaid mõned pidulikud vastuvõtud ning siis suure pagugu ja prallega Ärasaatmine. Viimane Adieu.

mitte, et sellist tunnet oleks.
on ainult tunne, et viimased 2 kuud on olnud asendamatult head.

2008-05-03T15:23:00.002+03:00

selline eksamisess mulle meeldib, kus peale esimest tunnikest eksamit pressitakse auto tüdrukuid täis, pannakse muusika kõvasti mängima ja sõidetakse pingile päikest võtma.

2008-04-21T22:59:00.002+03:00

Tutipäev

järjest. kõik need lõpueelsed üritused. homme pidulik lõpukell ka ja siis on päris adieu. õppimisele ja korrapäraselt kooliskäimisele, anyway. khm, mitte et ma praegu käiks...khm *vaatab süütul pilgul taevasse*

2008-04-19T16:23:00.005+03:00

18.04.2008
Lõpukellaball

Madliga

ilus ja pidulik hüvastijätt.

2008-04-14T18:47:00.004+03:00

*tantsiskleb* sest elu on hea ja inimesed on nii head ja kõik on nii hästi :)

väsimus on küll, aga Hea kompenseerib kõik.
ja muidugi see, et nädala pärast teen koolile "au revoir!" ja vaid üksikuid külaskäike.

2008-04-01T20:13:00.002+03:00

just siis kui tuleb Kevad ja on aeg, mil hea meelega istuks pargipingile ja naudiks seltskonda päikesesse vaadates, liigun mina kurnatusest ühest seinaäärest teise.
viimased nädalad. seda tuletatakse iga natukese aja tagant meelde ja ise ka sisendan seda teistele väsinutele, aga samas ise... ei jaksa. kohe üldse ei jaksa. silmad on rasked ja 5 h und 24 h jooksul ei ole minu jaoks piisav. eriti kui nädalavahetusi ei eksisteeri ja õhtud mööduvad arvutiekraani jälgides. neetud teeme-nüüd-kolme-nädala-jooksul-võimalikult-palju sess, ma ütlen.

aga päike on hea ja justnimelt otse silma ja elu on jälle elamist väärt :)

2008-03-24T20:34:00.003+02:00

miks keegi mind ei hoiatanud, et vana olla nii raske on??
kõik tahavad mind ja pidutsema peab jõlepalju...

kuidagi teistsuguse inimese tunne on. peaaegu nagu iseenda, aga... ma olen teine.

aega *mõelda* enam ei ole. ainult tegutsemine. aga praegu muud moodi ei tahakski.

hommikul koolis avastas keegi, et meil on ainult kuu aega koolis käia (eksamikonsultatsioonideni, mil tavalised õppetunnid ära lõppevad). üle pika aja tundsin, et ei taha. et annaks kõik, et jääks lihtsalt rutiinne koolis-tunnis istumine. kuni viimase tunnini. siis jõudis juba ammu juurdunud "miks ma siia tundi ja üldse siia kooli tulin?? ma ju raiskan süüdimatult väärtuslikku Aega!" tunne ilusti kohale. ja enam jälle ei taha. õnneks saab kuu aja pärast see mõttetu osa läbi :)

2008-03-16T15:54:00.002+02:00

kellele kurat
neid
ülikoole
vaja on?!

lähen
viinamarjaväätide alla
elama ja hakkan
poole kohaga
kopajuhiks.

( - suutmatusest otsustada)

2008-03-15T19:29:00.002+02:00

"aitäh, et välja aitasid!"
ehk
ise alles tilkudes
tööle läksid

väikesed lapsed
ja alatud paparazzod

eelarvamus
et kui noormees kannab musta nahkjakki
siis peab hiljem
taskud üle kontrollima

2008-03-13T20:14:00.002+02:00

arusaamatus transis.
kogu liikumine ja sebimine tuleb inertsist. ainult punased silmad peegeldavad keha väsimust. õnneks on vaim siiski inspireeritud ja õnnelik.

Kings of Leon
"...i'm on call TO BE THERE.."

2008-03-03T17:26:00.002+02:00

aeg on raha. aga raha tuleb vaikselt. tasa, tasa, pots.

hambaravi on ikka kurjast küll, kui ma oma põse katki olen närinud, lihtsalt sel põhjusel, et ma ei tunne, et ma seda hammustan.

2008-03-02T13:21:00.002+02:00

right birds can fly so high
and they can shit on your head
yeah they can almost fly into your eye
and make you feel well scared
but when you look at them
and you see that they are beautiful
thats how i feel about you

ma ei tea, kust selliste sõnade jaoks inspiratsiooni saadakse, aga kogu kompott on armas :)

2008-03-02T06:40:00.000+02:00

it's been awhile :)

2008-02-28T19:16:00.005+02:00

üllatus-üllatus! üle pika aja ei alustagi postitust sõnadega "kapsas on olla". päris hea on isegi. terve igavik koolis (khm, vahelduva eduga), ohtralt Ladina-Ameeika tantse ja nüüd tööl. ja kuigi pean kella 8-st hommikul 1-ni öösel jalgel püsima ja ringi lippama, ei olegi nagu väga hull. new kind of energy;)

tööl tekkinud mõte: Eesti riigi riigikeel on eesti keel ja kui keegi tädi mul vene keele oskuse peale "njuu djeevuška!" teeb, siis see Ei Ole õigustatud!

aga i love the work, kui kõik mis ma tegema pean on inimestega suhtlemine, naeratamine, ilus olemine (miks kõik minu tööotsad kahest viimasest koosnevad?) ja nüüd kostitatakse mind tee ja läpakagagi. wifi on kuradi hea leiutis!

ja üldiselt mis toimub? - teen nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. ja kõike muud, mida ei ole Vaja teha.:)

2008-02-21T22:10:00.002+02:00

kapsas jätkub all the way.
eile 11 tundi koolis, täna 12. homme ka kuhugi sinnakanti. ja siis veel laupäeval tööle. lovely...

pikemat aega teen erinevatele klassidele lectureid teemal "British art". ehk siis naeratan ja häman. "perfect presentation" my ass, kui ma selliste asjade pärast normaalset elu elada ei saa.

rusuv väsimus on tekkinud. ei mäleta enam, millal viimati diivanile pikali heita ja telekat vaadata sain (mitte, et see mingi meelistegevus või mõõdupuu oleks, aga..). aga ka pärast 10 tundi aktiivset ringijooksmist, tubli- ja valmisolekut suudan ma kuskilt energiat ammutada. päntajalgset hip-hopparit (või kes ta nüüd olla üritabki?) sambat tantsima õpetada ei ole niisama lihtne. aga seeeest kohutavalt naljakas. terve tund aega tammusin ühelt jalalt teisele, sest ei suutnud naermist lõpetada. ja hüperaktiive kuid perverssustele kalduvate ideedega maido saar suudab ka alati tuju heaks teha. ning muidugi see Tunne, mis hiljem kontsertil kogu rahvahulga ees tekib, tasub kogu vaeva. selle pärast ma veel käega ei löögi.
siiski loodan, et midagi nii hullu enam niipea ei tule.

aga ma olen nii uhke- alustasin oma esimest romaani (või..vaatab, mis sellest täpsemalt tuleb.) nüüd oleks vaja natuke aega ka, et esiemesest leheküljest kaugemale jõuda...

2008-02-11T16:04:00.000+02:00

nii kapsas on ikkagi. isegi kofeiin ei aita. korraga lõid kõik kohustused rusikaga pähe. kõik, millest süüdimatult mööda jalutada tahaks. sest mul tõesti ei ole nende jaoks a e g a. mitte, et t a h t m i s t oleks...

2008-02-11T09:39:00.000+02:00

järjest. täiega. tee. jookse. mine.
sebi. organiseeri. tõmble.
jookse. laula. puhka (nagu nii see käikski). laula veel. kõigest väest! ruttu. jookse. koju.
jookse. jookse veel. istu ja närvitse. jookse ja õpi kiiresti. tee tööd (läll-läll-läll). "puhka". jookse. nüüd teisele poole. ja veel. tagasi! kiiremini. nüüd talu natuke purjus inimesi. hoia silmi lahti!! nüüd jookse veel natuke. närvitse veel. ja nüüd maga.

nagu nii lihtne olekski.

aga tasuta kontsertid, sest ma nüüd töötan (! haah) seal.. sobib :)

2008-01-31T10:55:00.000+02:00

fagged out
worn out

ja tunnen end invaliidina.

2008-01-20T18:20:00.001+02:00

mulle niii meeldib see tunne, mida CocoRosie minus tekitab.

(eriti venivalt, aga ilusal meloodial: )

I once fell in love with you
Just because the sky turned from gray
Into blue
It was a good friday
The streets were open and empty
No more passion play
On st. Nicholas avenue

kuigi pealtnäha muutun ma seda kuulates vaikseks ja kurvaks, on see See, mis tekitab selle NiiHea olemise. see on See, millega läheks vihma kätte naeratama või kohvikuakna taha peaviltu inimesi vaatama, tundes ülevoolavat nostalgiat mittemillestki.

2008-01-19T17:40:00.000+02:00

lõpuks jõudis kohale, et varsti saab kõik läbi. viimane aeg tunda end ühena sellest uskumatust grupist.

mitte kunagi enam ei pea ma jooksma kolme kilomeetrit, kui ma ei taha. kunagi enam ei pea ma tegema kätekõverdusi ega hüppenööriga hüppama, kui ma ei taha.
mitte kunagi enam ei pea ma pidama ühtegi kõnet, kui ma seda ei taha, mitte kunagi enam ei filmi keegi mind, kui ma klassi ees mingit arusaamatut mulli suuremaks puhun, ega ütle: "Ma tean küll, et sulle ei meeldi, kui sind filmitakse, aga nii ongi, et esimene kord ei meeldi, teist korda ka mitte, aga peale kolmandat korda hakkad juba iseendale meeldima."
mitte kunagi enam ei pea ma käima nendes tundides, mis mulle kõige vähem meeldisid, et vaadata kuidas õpetaja JÄLLE SEDA SAMA asja tahvlile kirjutab. ei,- maalib.
mitte kunagi enam ei pea ma mõtlema välja lollakaid ettekäändeid, miks ma jälle tunnis osaleda ei saa.

hakkan hoopis tantsima ja rääkima asjadest, millest tahan, nii kuidas tahan.
teen valikuid, teen neid asju, mida tahan ning millest mul endal ka rõõmu ja kasu on. asju, mida tahan teha.

järk-järgult lõpeb kõik, millega nii harjunud olen.

2008-01-13T21:34:00.000+02:00

Every minute of every day we choose.

Who we are.
Who we forgive.
Who we defend and protect. 
To choose a side or to walk the line.
To play the middle.
To straddle the fence between what is and what should be.

Not to choose is not an option.

2008-01-09T14:31:00.000+02:00

Kill me now , sest idioote on lihtsalt liiga palju, et *nendega* tegeleda.

vähemalt olen viimastel päevadel oma aktiivsuse kohta mitmelt poolt positiivset tagasisidet saanud. mitte iga päev ei lausuta mulle nii ilusaid ja jõuduandvaid sõnu. see teeb tuju heaks, aga teiste kadedus + idiootsus nullib kogu elutahte.

ja mis kuradi pärast pean ma oma aega mõttetult raiskama, aru ma ei mõitsa? eriti praegu, kui kohustused normaalsetele mõtetele pidevalt vahele segavad ja ohkega reaalsusesse tagasi toovad. vähemalt klassijuhataja on üks normaalne inimene: "Ahh, kuule, lase jalga, tee midagi head."

kokkuvõtlikult on Nuhh ja Potsu.

2007-12-30T19:41:00.000+02:00

First you take a drink, then the drink takes a drink, then the drink takes you.

kui maailmas elab u 6 miljardit inimest, siis kuidas on võimalik, et kõik on Täiesti erinevad?
sest, kas tõesti on inimese iseloomu ja olemust määravaid tegureid nii palju, et võiks olla 6 miljardit täiesti erinevat kombinatsiooni?
ning kui see on võimalik, siis kuidas need kombinatsioonid tekivad ja kuhu nad kaovad? ehk üks otsa saanud variant tuleb peagi tagasi, samana, sest teist sellist enam pole? üks suur ring?

on sellega kuidas on, aga sarnaseid inimesi on palju. eriti hea on märgata sarnasusi täiesti erinevate inimeste vahel. sarnasusi, mis tegelikult on nii kohutavalt erinevad, kuid siiski sarnased.
rumalalt räägitud rumalus vs põhendatud rumalus. tuttavad ja kallid on mõlemad.

teen asju, mida ei ole kunagi tahtnud teha. või ehk olen, aga ei ole vaevunud. või pole võimalust olnud. kuigi muudatusi võib teha igal ajal, aga kavatsus on alustada uut aastat hästi. nii nagu olen kaua tahtnud. vaatab, mis edasi saab, peaasi, et algus julgustav ja enesekindel oleks.

2008 will be a year of action!
Do something new. Do something great. Discover new worlds. Be curious. Go out into the Great Unkonwn. Find something special in ordinary things.
In short- live a good life. The one you're always wanted.

2007-12-21T20:48:00.000+02:00

Nii korduv kõik ja siiski kordumatu on iga möödaläinud päev...

lõpuks sai kontserttuur läbi ning saab kergendatult hingata. vaatamata kahele nurjunud ehk "lähme-teeme-natuke-nalja" esinemisele olen kahe teise üle vägagi uhke. lõpuks jõudis mullegi kohale See Tunne, mida igal aastal ootan. see Püha tunne. just siis, kui laulsime neid kõige kaunimaid ridu kirikus, vaadates kuulajate nägusid.

jube kiire on olnud, tahaks korrakski peatuda, puhata jalgu ja saada natuke tagasisidet. sel korral peame aga lihtsalt naeratama ning edasi minema.

ja mis mulle alles nüüd kohale jõudis - ees ootavad 16 päeva vabadust!! (teistmoodi sõnastatult: 16 päeva aktiivselt millegi muuga tegelemist. muu ei pruugi olla meeldiv ega soovitud. aga ma üritan ikka positiivselt mõelda.)
:)

2007-12-18T21:06:00.000+02:00

vot see mulle just meeldibki, kui ma saan terve päeva ringi joosta ja asju ajada. vahelduseks mitte teha nii, nagu teised teevad ega nendega koos, vaid justnimelt ära jalutada ja inimestega läbirääkida. idee ja selle ettevalmistus olid head, olgugi, et sellest siiski midagi ei tule. tuleb midagi muud head, mille jaoks ma ise enam vaeva nägema ei pea. mis on ka hea, nii vahelduse mõttes.

pärast šokeerivat varahommikut ja kiiret hilishommikut ei suutnud kuidagi kohal püsida, seda isegi mitte nii väga tavalises olukorras. vaatamata kohusele olla kohal ja laulda, tõmbas mind siiski igale poole mujale. nii hiilisingi vahepeal inimestega rääkima "Nii saab? On see okei?" "Väga hea. Okei." *jessss!* - ja jälle asi aetud.
pole ime, et minust täna tunnis-niisama-istujana asja polnud.

ikka on vaja põdrasarvi, ülisuurt potti ja inimesi taga ajada, kõikidele küsimustele ja telefonikõnedele samaaegselt vastata.
aga ma olen rahul. sest nii ongi huvitav. ja saan õhtul kurnatusest (ja mitte mõttest "ma pean homme adekvaatne olema") voodisse vajuda.

kahju muidugi, et enda kanda võetud asjaajamiste pärast pittu ja mujale, kuhu tegelikult tahaks, ei jõua.

2007-12-17T19:53:00.001+02:00

Mõtetega Indias.

Elan oma aubergine-värvi maailmas ja olen rahul.

2007-12-17T19:22:00.000+02:00

lõpuks on kogu töö ja vaev end ära tasunud. peale aastatepikkust pingutamist kõlavad imestused "Heli?! Vau! Nii palju punkte!" või "Nääh, kurat! Miks mul nii hästi ei läinud?" tekitavad tahtmatult rahulolutunde. "Nojah," on kõik, mis ma vastata oskan. pealtnäha ükskõikne, aga sisimas rahul ja uhke.

natuke tubli, ilus ja aktiivne olemist veel, siis saab rahulikumalt võtta. mitte küll oluliselt, aga oma aja ise planeerimine annab piisavalt vabad käed. töö tegemiseks ja autojuhtimiseks.

palka ei jõua ära oodata, siis on pidu iga päev! :)

2007-12-07T17:31:00.000+02:00

mulle ei meeldi..
..kui ma olen mitu nädalat järjest ringi jooksnud ja tõmmelnud, vahepeal praktiliselt hingamata ja nüüd, kui ma saaksin endale vaba reedeõhtu (kuigi ikka on sada asja teha), ei ole keegi mu sõber ja ei taha keegi minuga hetke vabalt nautida.

ja muidu? kiire-kiire digimuutub Kiiire-Kiire-Kiiireks.

2007-11-29T19:55:00.000+02:00

ajavad mind, raisk, segadusse need võimalused ja värgid.
teeviit siis.
ehk siis seisan suutmatult (otsustada) 3-4 valiku ees.

ja vanglasse ei taha. kole oli. kurb on inimeste pärast, kes seal on. jahh...kurb.

kõik lähvad Kaugele Maale. Soojale Maale. tahan ka suve. aga hea on, et saan vähemalt korrakski Eestimaa pinnalt ära. issile külla :)

ja siis jätkub hullumaja...

mõnusalt kiire ja tegus on vähemalt. mis on ju hea.. i guess.

2007-11-19T11:19:00.000+02:00

5 päeva kooli, pidu, töö, pidu, töö ei mõju hästi. nüüd on heli surnd ja täitsa läbi. haige ja üldse ei liigu.

ja ei taha enam Kunagi ühtegi augustajat näha!

2007-11-16T09:59:00.000+02:00

nojah, ma ju lihtsalt ei jaksa. ehk siis teen oma elu võimalikult lihtsalt enne Suurt Rabamist. sest vastupidiselt nädalavahetust ära kasutades väljapuhkamisele lähen ma hoopis hommikul (mõlemal korral peale suurt pidu) Tööle.
aga vahelduse mõttes ja headel eesmärkidel ju võib. olla esmaspäeval surnud...

2007-11-13T16:11:00.000+02:00

ma ei taha. midagi teha. olla. ei suuda enam.
hommikul olin positiivsus ise, leidsin õnne pisimates asjades ja hüppasin ringi teiste küsivate pilkude all, tundsin rõõmu kiitvatest sõnadest.
ja nüüd. loivan mööda koolimaja, teosammul, poen kaissu ja vingun. "Kill me now!"

tahaks olla tegus ja anda endast kõik või tegelikult rohkemgi veel, aga ei suuda. kella kuueni koolis istuda ei tohiks ju olla Niii piin, on ka hullemat tehtud. aga niiii igatsen suurt tekki ja pehmet voodit. väsimus on võimust võtnud.

peale lihtsaid nädalaid lööb reaalsus kaikaga pähe. üks suur asi vaja ära teha, teine veel, kolmas-neljas kiire blaa, võimalikult palju autoga sõita, et see asi ometi ära teha, kuigi tegelikult tahaks hoopis (ei, mitte niisama lebotada, vaid) tõmmelda asjade nimel, mis midagi tähendavad ka. anda oma panus ja ideed asjadesse, mis on mulle endale olulised, mitte tõmmelda millegi nimel, mis mind ei huvita ja mille ma poole aasta pärast (aga alles siis!) võin ära unustada.

ei meeldi. ei taha. ei ei ei ei.
*läheb ja tapab end vaikselt ning piinarikkalt jõululaule lauldes*

2007-11-11T17:45:00.000+02:00

mõistsin eile veelkord, kuidas mulle meeldivad pimedad (vana)linnatänavad, kui on reede/laupäeva õhtu, inimesed on tänavatel, peaaegu et häirivalt kisamas ja kui mina neist möödun, kõike korraks haarates, sest ma ei tahagi jääda kauemaks - mul on sihtpunkt olemas.
üldine hämarus, üksikud tuled aknaklaaside taga, lumelaadne ollus, Hääled. selle pärast mulle meeldibki citylife.

ja täna. täiesti vastupandamatu tung. no ei saa. ilgelt tahaks, aga ei tea kuidas seda saavutada. selleks on ikka Väga palju vaja.
ma Tahan minna Inglismaale õppima. known this for long, but denied the need.

2007-11-01T19:54:00.000+02:00

aru ma ei mõista, mis päev on, mis ajas ma üldse elan? ja seda mitte nähtuse pärast, mis esineb suvel - et magan poole päevani ja midagi ei mõista- hoopis vastupidi. kõikidel vaheaja päevadel ärkan ma 7 paiku (vahel nats hiljem, pigem varem), sõidan 3 tundi bussi-trolliga ja olen muidu agar.
hommikuti sõidan ma (autoga) palju enesekindlamalt (ja paremini) kui õhtupoolikul. ja ka tipptunni ajal.

4 tundi bussi-trollisõitu, mille ajal jõudsin pool ühest pool teisest raamatust läbi lugeda. kiiremad tiirud pääskülas. koju magama? hee eiii... hoopis film. mõtlema panev film. täna on üldse paljud asjad mind pikalt juurdlema pannud. loeng amerikaniseerumisest - kuradi huvitav, palju tõdemusi, noogutusi aga ka kulmukergitusi. väga hea meel, et sinna läksin. ja jooooks teise loengusse. teemal "don't drink and drive". seda niikuinii, aga loengu ülesehitus oli lihtsalt huvitav ja, samuti, mõtlemapanev.
järgmiseks saan teada, mis oma rauapuudusega ette võtta, veel kimamist ja laupäeva pärastlõunaks oskan ka suust-suhu hingamist teha.
paremal juhul saabub ka hetk aeg maha võtta ja tantsiskleda Svjata Vatraga.

kass sööb kõrval hurmaad. mõtlemisainet jagub.

2007-10-26T17:50:00.000+03:00

bhaah, proovikirjand. bhaaaah.

ja nädal puhkust. :)

2007-10-22T21:08:00.001+03:00

oi, kuidas tahaks. kõige asemel. lihtsalt.

2007-10-20T12:19:00.001+03:00

rebased said gümnasistideks. väga valulikul moel.
tegelikud ei olnud me nii kurjad midagi kui pildil paistab. nad ei pidanud isegi roiskunud kilu ega Midagi Rohelist sööma, ei pidanud isegi roomama maeiteamilles. lihtsalt, see mida nad sõid nägi Väga rõve välja, see kuidas nad haisesid oli Väga rõve ja see, mis neil peas toimus (juustes siis) oli Väga rõve. ja muidugi kõik, mida nad tegema pidid, nägema pidid, taluma pidid ja veel sööma-jooma pidid...et jah, ei olnud väga hull?
aga pärast sai pidu ja kui ma õigesti aru sain, siis mitte ainult meie ei jäänud edasi pidutsema, neilgi olid omad plaanid. ja tundus, et nad jäid rahule. meie küll jäime. :)

kummardused peaorganisaator-Krissule!

2007-10-05T15:51:00.001+03:00

sall kampsuni alla (inimesed arvasid, et ma olen Päriselt rase), märk rinda ja alaku. kiired tiirud maja peal, õpetajate tuba (kuigi jah, see oli ikka tõesti nõme, et meil seal ei lastud olla) ning siis juba pisikesed (1. klass). eesti keele tund, tunnike ringitormamist ja askeldamist, matemaatika (ees või taga, mis mul endal juhtme krussi ajas) ning veel üks eesti keel, kust ma lihtsalt ära pidin jooksma. aga nad olid nii armsad ja toredad!:)
etenduse proov, jooksuga minema (peale esimest paari minutit), et anda tundi õpetajatele. ooh, see õnnestus küll hästi. teemast "rahvusriigi olemasolu 21. sajandil" (millest nad pidid kirjutama, kasutades näiteid kolmest Cosmopolitani artiklist) sai "seksi olemasolu rahvusriigis". ühel hetkel olime kõik pisarateni naerdes laua all, sest lihtsalt enam ei suutunud. aga tore oli. ja muidugi etendus, mis läks väga hästi ja mis võeti väga hästi vastu. kõige rohkem meeldib mulle kuulda kommentaare, mida keegi räägib teadmata, et mina (kui asjassepuutuv isik) kuulen. ja "kohe nii väga hea oli neid laval vaadata!" oli meeldiv.
mõned tegelaskujud olid ikka eriti hästi kujutatud ja see, et selline parodeerimine kellelegi halvast mõjub- baah, nalja peab ka saama!

2007-10-04T18:55:00.000+03:00

viibimine vaid kolmes tunnis (seitsmest) ja teiste ehmatamine oma rasedakõhuga - njaa, lõpuaasta üritused ning nendeks ettevalmistumine on hea. jõudingi juba tunda, kuidas ma ei suuuuda istuda ühe koha peal niisama. ma ju muutun kriitiliseks, irooniliseks ja üdini rahutuks. no on vaja ringi joosta ja asju ajada, inimesi taga ajada ja suhelda.
homme räägin päris pisikestele K-st, G-st ja T-st. ja matemaatikatunnis räägime asjadest, mis on üketeise ees või taga. siis saab teha tagasi kõik "Ootame ühe hetke" ja "Kirjutage nii palju kui tuleb" situatsioonid ning meie näidend on lihtsalt viimasepeal!

ei, mulle meeldib rutiinist väljaastumine. seda ma ju olengi alati tahtnud. ma lihtsalt ei pidanud seda enam võimalikuks. wuhuu, pidu!

2007-09-28T19:50:00.000+03:00

juba hommik algas hästi- (pool)alasti mehed hambaid pesemas avatud uksel. ja kirsi soov - mehed ülikondadesse!- sai tõeks. armas on nii.

aga tähtis on hoopis see, et auto liigub minu käe-jala all juba ka väljasuremata. ja kui teised autod tänaval vastu sõidavad, siis ma ei tõstagi käsi näo ette, vaid saan täitsa hakkama. natuke äpu, aga siiski tubli.
selle kõige pärast on Nii Hirmus Kiire kogu aeg.

ja muidugi pean ma ka koolis akiivne ja korraldav isik olema. käin - jooksen - pean läbirääkimisi - karjun inimeste peale - juhatan - võtan sõna - teen ettepanekuid - buuuh. aga hea tunne on. tahaks, et ka nädala pärast oleks, kui me selle õpetajate päeva "näidendiga" juba laval käinud oleme. aga sellest ja rebastest, Sulle Sandra, siis kui kõik juba toimunud on :)

2007-09-15T13:09:00.000+03:00

linnahall. laul. "ei, meie ei tea küll midagi". tramm. laul. ja inimestele meeldis. need naeratused andsid palju. tasuta rock cafésse. valu kõrvades. sõbralikud ja toredad inimesed. uni. ja jälle tuli elu sisse. rockcrime'il on tulevikku. mida?!?-emotsioon. väsimus. usaldus. lobapidamatus. ei-tea,-ei-huvita,-ma-lähem-magama.

neljapäeval käisin sõidutunnis. vrõnn-vrõnn tegin. esmaspäeva hommikul (enne spordipäeva- öök ja iikk, mitte kunagi enam ei pane mind keegi 600m aja peale jooksma) saan veel. ja seoses minu algajastaatusega võtaks ma vastu Ele ettepaneku. ma ei taha hiigelsummasid maksta oma suutmatuse pärast.

2007-09-05T20:15:00.000+03:00

koolielus sees.

tunniplaan on päris hea - ainult ühel päeval nädalas lähen esimeseks tunniks. tunnid kestavad küll kella neljani, aga seeeest on meil keset päeva "söögitund". ehk siis lihtsalt tund aega ringi lällata. mulle sobib, väga hea puhkuseaeg.
üldiselt on täitsa ok süsteem, va sellised päevad nagu eile, kui ma olin 9 tundi koolis, kohe pärast seda linna autokooli, kus ma 3 tundi (kahe loengu jagu) istusin ja siis veel üle tunni koju loksusin. siis ei olnud pärast enam hea olla.

palju uut on koolis, inimesed on muutunud ja uusi on ka majas. millega seoses tuleb meelde, et õpetaja ei tohi olla selline, et talle pähe istuda saab. ta peab omal teemal ikka pädev olema, kui mina midagi väidan, siis peaks ta ka midagi öelda oskama. vähemalt enda kaitsekski.

täna tuletasime rebastele nende kohutavat saatust meelde, korraldasime väikese eelretsimise.
mm jaa, võimutsemine, võimutsemine. ega me tegelikult väga kurjad ei ole, aga kui me ikka ütleme, et maha ei pese, siis ikka ei pese ka!

olgugi, et ma tavaliselt ei viitsi ühistranspordis loksuda, saab seal vahel ka nalja. näiteks täna tehti reaalajas halba tibikomöödiat. tjah, ei tea, kas ongi nii väga vaja seal autokoolis käia (halb nali).

kodus joodetakse lapsi ja köidavad raamatud. tunnen, et tuleb aeg, mil mul on juba midagi öelda. suvi läbi on mõtteid kogutud, nüüd on aeg kirjutada. saabunud on Hooaeg.

2007-09-03T18:18:00.000+03:00

aru ma ei mõista! täiesti jube päev on täna olnud.

ma ei mõista üldse miks ma täna hommikul üldse üles ärkasin? taarusin sinna suurde majja ainult selleks, et laulda mingisugustele eelkooliealistele hümne, millele nad niikuinii vilistavad. natuke istusin ka täiesti mõttetus "suhtleme inimestega, kellega me tavaliselt ei suhtle" ringis. ma ei suhtle inimestega, kellega ma ei suhtle, sel lihtsalt põhjusel, et ma ei taha nendega suhelda. ja ei taha nüüd ka, sest põgenesin sellest ruumist paari hetke möödudes.
päeva ei teinud paremaks ka teadasaamine, et homme pean ma hea poole õhtuni koolis passima, vaatamata sellele, et me seal midagi erilist niikuinii korda ei saada, kuigi ma võiksin sel ajal hoopis rahulikult autokooli minna. nüüd ma pean jooksma ja rahmeldama, et ikka kuidagigi õigeks ajaks kohale jõuda. et siis seal 3 tundi istuda. yey.

ja kohe üldse parem ei hakka ka aknast välja vaadates ja leides, et kohe mitte kuidagi ei saa ühest kuivast kohast teise vahepealse märgumiseta. mulle ei meeldi lirtsuda, ausalt.
ja nüüd olengi terve päeva diivanil suurde tekki kerratõmbunult telekat vaadanud ja lugenud. vahepeal tegin kilkavaid häälitsusi ja kiiremaid samme kui arvasin, et kuulsin Avenuet laulmas. ei. tõmban hiigelteki uuesti üle pea ja kerastun uuesti.

ja tundub, et ma ei ole ainuke, kes täna end eriti inimesena ei tunne. ema tuli koju ja luges ette kõik asjad, mis tal täna sitasti on läinud. neid oli ikka oma paar peotäit. nii me siin siis olemegi, üks vigane, teine lihtsalt elutu.

2007-09-01T14:39:00.000+03:00

väike tüdruk laulab: "Somewhere over the rainbow, way up high..."

viimast korda siis nii.

tohutult armas oli vaadata neid väikseid, kes kuidagi ei suutnud paigal püsida, kes ei teadnud, mida teha või kuidas olla. pisikesi, kel hakkas aktuse ajal igav ja tagusid Aabitsaid vastu oma päid.
nad ei kujuta ette ka, mis neid ees ootab. nad ei tea, ega suuda uskuda, et 12 aastapärast mõtlevad nad tagasi sellele päevale, nii nagu seda tegime meie täna. sest ma tõesti Mäletan, kuidas ma ise ei teadnud mida teha, kui üks suuur abiturient võttis mu käe ja kutsus mind kaasa. ma Mäletan, kuidas ma ei julgenud minna sinna suurde majja (küll mitte sellesse samasse, kus me täna olime), kus Kõik oli võõras. nemad tundusid küll palju enesekindlamad, kui mina mitmeid aastaid tagasi.

kiusasin natuke üht "oma last" (no tal oli natuke igav) ja märkasin, et... ma ise olen samasugune, ikka veel. mitmeti muutunud, aga samas ikka sama lõbus ja mänguline. 12 aastat, mida nagu poleks olnudki. mida nagu ei olekski minu ja esimesse klassi astuja vahel.

"...there's a land that I heard of once in a lullaby."

2007-08-27T21:14:00.000+03:00

Ma-olen-nii-vaene-ja-pean-ruttu-välja-mõtlema-kuidas-tulevad-paar-nädalat-ennast-ära-elatada olukord muutus järsult Hee-ma-lähen-Helsingisse-täiega-shoppama olukorraks. laevapilet (sigaodav!) tehTI välja, raha anTI kaasa, asjad osteTI ära... mulle see elu meeldib. natuke alatu tunne on, aga neid asju on vaja ja miks mitte neid korraga muretseda? nagu ikka, igast linnast kõrvarõngad ja salli oli ka kindlasti vaja. üldse oli selline "hee, külm on, lähme ostame endale midagi selga!".
Silja Line ära ei uppunud, aga enamik inimesi, kes vastu tulid, olid sellise "böö ma just oksendasin/kohe oksendan oma hommikusöögi välja" näoga. va mina. mina kuulasin muusikat, laulsin kaasa, vaatasin taevast ja naeratasin omaette. ainult...lapsi ei kavatse ma veel niipea saada. kohutav lasteaed oli paadis tagasitulles.

homme autokool, arstitädi... tegus olen, hea on.

2007-08-24T11:10:00.001+03:00

meditsiiniliselt on mind auto juhiistmele lubatud (hea seegi!), ehk let the show begin!
veri on ikka halb. hemoglobiin veel madalam. tädi naeris mu üle, kui ma nägusid tegin, et "mis? veeeenist või??".
huvitav jah, kas madal rauasisaldus on kuidagi seotud sellega, et ma eriti liha ei söö??

igatahes, imelik olen. enda arust ka juba. turtun ja pirtsutan, aga tegelikult üldsegi mitte. aga kõigest siit lugeda ei saa. kahe koduga virtuaallaps.

2007-08-21T12:58:00.001+03:00

nagu tahan, aga ei taha ka. viitsin, aga nagu ei viitsi ka. lällaks, aga ei viitsiks eriti, lebotaks niisama. ma räägin, mul on vaja, et keski või miski mind käima tõmbaks (nagu eile, ainult ehk natukese hoiatusajaga).

peaaegu, et lill, aga ei hõiska enne õhtut. nii palju võiks veel parem olla.

2007-08-17T13:19:00.000+03:00

nii hea on olla inimestega, keda pole terve suve jooksul näinud. naerda, joosta liival, veel naerda ja naerda ja naerda. nautida. mis sellest, et ilm oli sitt ja kogunetud oli kellegi kauaks ajaks ära saatmiseks, hea oli ikka. see, et inimesel on võimalus näha maailma, viibida Eemal, teha seda, mida ta tahab teha, on ju ainult hea. ehk siis:
Tsau, Sandra! Varsti näeme!
(PS! Arturi nägu pildil on lihtsalt parim!)

Sandra läks ja meie läksime. steni juurde. palju muusikat, oma osavusest, kitarr ja ilus meeshääl. professionaalid ka. ja nautimus. jutuajamistega. kuni öötunditeni, mõtteni, et ehk võiks magada ka, niisama magamise kui tegevuse pärast.
ma pole kunagi kellegi pärast nii kartnud, tundnud end süüdi, ainult mõttega kaasaminemise pärast. viimsis sõidavad ikka päris hullud ringi, lubadeta jm. ja politsei teab seda, kontrollib. ka meie auto (toredad inimesed viivad tüdrukud autoga koju kui väljas vihma sajab) pidas kinni. "Sten, et...Sul ikka load on kaasas, eks?"- Sten katsub taskuid:"Oot...Täiesti perses!"
head inimesed on need, kes annavad inimstele võimalusi. pakuvad välja võimalusi, kuidas asju paremaks teha, siiralt usukudes, vähemalt lootes, et neid ei kasutada ära.
ja seda ei tehtud. andmebaasist kontrollitud, load olemas, teinekord olge kindlad, et kaasas on.

2007-08-16T17:13:00.000+03:00

veelkord tõestatd, et Eemal on hea.

"suve on veel ainult 2 nädalat" pani hüsteeritsema ja paaniliselt organiseerima. vaja inimesed pikaks ajaks Kaugele Maale ära saata ja ise sel ettekäändel veel puhkust ja inimesi nautida. ootamatult hakkasin organiseerijaks.

pikka aega planeeritud doonorlus oli samuti vaja täna täide viia.ja olingi kohal, aga vot! näe! ei taha nemad mu verd. liiga madal hemoglobiini tase. nii madal, et oi-mine-kohe-arsti-juurde-ja-uuri-välja-mis-sul-viga-on. aasta pärast näeme, ehk. vähemalt sain teada, et ma ei ole päris korras.

naeratus läbi akna paneb naeratama, omaette. nii lihtne ongi mind rõõmustada!

2007-08-08T11:48:00.000+03:00

tam-tam-tam-bada-tam-tam...

aa ma niisama siin naeratan...nooh, autokooli lähen...

baram-dam-dam...

*wuhuu, niiii äge!!!!!*

2007-08-05T23:49:00.000+03:00

"Vanaisa" ei meeldinud. tähendab, selle esimesed 15 min ei meeldinud. siis lahkusime. lohutan end, me polnud vähemalt ainukesed.
aga tänane oli hea. juba nimigi- "Unusta kõik, mis ma sulle öelnud olen." sürr.
ja niinii tahan neid teisi ka näha. hm, hea kui saab tasuta elada.

ja niii õnnelik olen, et lõpuks tuli suvi!:)

2007-08-03T16:24:00.000+03:00

lõpuks ometi jõudsin mustikale. mustikapuu otsa pigem küll, aga siiski.

ei tea, mis teema selle "Seks ja linnaga" on, aga leian end seda peaaegu igal õhtul vaatamast. sõbranna sai deeveedeed ja nüüd sisustavadki meie õhtuid vabameelsed tüdrukud. ja ära ka ei ole veel tüdinenud. erinevalt teistest.

tohutult häirib mõte, et vaba aega on veel vaid kuu, enne kui pean tubliks ja eeskujulikuks hakkama. baah. ja ikkagi ei käinud ma sel suvel tööl, korralikul tööl, ma mõtlen. ja ikka veel ei ole ma jõudnud autokooli, kuigi peas tümitab kogu aeg sundmõte "aga see on ju parim aeg sellega ühele poole saada, vald on ka tore ja toetab omalt poolt suurte summadega. nüüd või mitte kunagi!!!!" aga ma ei viitsi, ei taha ja jonnin. ei julge, ei leia mõtet ja siis jälle, kui näen kedagi sõitmas, tunnen seda feelingut. ma ju tegelikult tahan. oleks kord suur ja iseseisev inimene, läheks ja tegeleks asjaga, saaks ühe suure ja tänuväärse oskuse poolest rikkamaks. ei. ei suuda, ei oska, ei viitsi. blaaa....
vedage mind keegi sinna, ehk siis isegi teen.

veel vähem suudan ma mõelda tulevikule aasta pärast. mis siis saab? millega edasi tegelen?
ääää!
tohib, ma kaon kuhugi kaugele-kaugele teisele poole kera ära ja ei mõtle tasuvusele ega vastutusele? aitäh.

2007-08-01T14:53:00.000+03:00

tungival soovil võtsin vaevaks ja riputasin Folgi pildid üles

http://public.fotki.com/fuit/folk-2007/

olge lahked
ja ma ise vihkan ka seda kvaliteeti

2007-07-30T12:39:00.000+03:00

meelde tuli

igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida.
igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata.

2007-07-29T15:01:00.000+03:00

kõigepealt: HÄSTI PALJU ÕNNE JA JAKSU JA KÕIK MAAILMA KREVETID MEIE SEBASTIANILE!

ja nüüd, alustades kaugetest aegadest: ehk siis, kolmapäeval, saabusid koju Enel ja Ele, hops-hops nüüd ja kohe valmis ja Viljandi poole. Riina jt näitus, halb vein ja vihm. FolkFolkFolk, Anni jalakarvad vajavad puhkust, "mida arvate Teie moderntantsust?", smugldamine, sõõrikukohvik (jälle!), odav vein, vabalava ja tasuta Avenue&S kontsert, magamata öö (kuradi Jaani seksuaalelu, ma ütlen!), 5 kroonised sallid ja rätikud ja kõrvarõngad ja peamine - eemalolek.
hetkel on ka hea: väljamaganud, vaikselt ärganud, teotahteline ja mitte keegi (neist, kellega ma igapäevaselt suhtlen) ei tea, et ma tagasi olen.
hmm, aga täna võiks ikkagi midagi huvitavat teha.
ja veel, Vilniusesse tahaks. ära, jah. võimalikult palju Ära.

Läti-Leedu 16.-22.07.2007 - mõmmmm

2007-07-23T11:35:00.000+03:00

ka mõnedsajad kilomeetrid kaugemal võib olla tõeline Lõunamaa. päevad otsa päikese käes, ohtralt jäätist, lossid ja kirikud, pikad autosõidud tõelise Ameerika kaunitariga, armsad külakesed (ülal pildid Nidast), jalutuskäigud vanalinnades, mõnus seltskond ja naljakad jutud- tõeline Pesakonna suvepuhkus. ma isegi ei vaevu seda tunnet kirjeldama, see ei mahu sõnadesse.

2007-07-15T14:24:00.000+03:00

life can change in a blink of an eye.
ei, ma ei ole seda enne teinud, aga eile tuli see kuidagi eriti loomulikult. oligi selline tahtmine, et mitte hoolida arvamustest ja inimestest "keda ma niikuinii kunagi enam ei näe" ning lihtsalt lõbutseda ja olla Tõeline Bitch. ooo, seda ma olin. me olime. vedasime inimesi alt, aga mis siis? me ei andnud neile lootustki, ma ei tea miks nad meilt nii palju ootasid...palju tahad, vähe saad.
kuigi mulle ei meeldi ärakasutamine, tegin ma seda eile päris palju. aga nagu ma ütlesid, mina ei andnud mingeid lootusi, mina olin lihstalt Tõeline Bitch.
get used to it.

2007-07-09T09:11:00.000+03:00

kell on 9 hommikul. ma olen 5 tundi (millele eelnesid 3 väga rahutut aga siiski teadvusetut tundi) unetult raamatut "Seks ja linn" lugenud. nüüd lõin käega ja alustan ametlikult hommikut ajalehe ning leige kohviga. telekast ei tule peale seebikate midagi. väljas on kergelt öeldes sitt ilm. olen jälle suutnud end keset suve Halva Tervise teele viia. kõht on kogu ärkveloleku aja korisenud, aga süüa ei ole midagi. vabandust, on, aga ma tõesti ei hakka praegu makarone keetma.
ei, mul ei ole halb tuju, ma olen täna lihtsalt väga mõrd.
*läheb pessa viiendale katsele*

2007-07-05T17:06:00.000+03:00

vahepeal on palju koledaid asju juhtunud. aga sunnin end ja teisi positiivselt suhtuma ning edasi minema. remember: Every day is a brand new day.
kurvad asjas lähendavad inimesi ja see on tore.
aina rohkem (ka tänu viimase aja sündmustele) olen leidnud, et ma ei suuda vaikselt olla. ma tahan teha neid asju, mida ma tahan teha. ma tahan olla aktiivne, lõbutseda, et mul oleks funfunfun. et kunagi, kui mul töö kõrvalt enda ja sõprade jaoks vähe aega jääb, saaksin mõelda- aga vähemalt oli mul ilus noorus. et meil oli ilgelt äge koos ja tegime koos Igasuguseid asju. meeletuid, aga mis siis? ainus aeg nautida täiel rinnal, varsti ei jaksa enam füüsiliselt ja siis on päris jamasti.
ei suuda istuda niisama, elada tahan, ELADA!!

2007-07-01T22:35:00.000+03:00

eelmisel õhtul harjutamas

edit kogu eelmine tekst.

võimas. sest ma lihtsalt ei oska seda tunnet paremini väljendada. saaks, aga see poleks õige.
olla ise kogu selle keskel, näha selle kallal vaeva pool aastat ja anda viimastel päevadel endast Kõik (nii, et nüüd pole häält ollagi ja treppidest enam ei liigu) - see on midagi erilist!

olles üks lauljatest avanes mulle vaatepilt, mida ükski pealtvaataja, olgu kuitahes kaasaelav või nautiv, näha ei saanud. mõeldamatu hulk inimesi on ühel ajal ühes kohas, laulab isamaalisi laule, neile vaatab vastu veelgi suurem hulk inimesi, nende kohal kõrgub helesinine taevas mõne üksiku valge pilvekesega, taamal paistavad rohelised puud ja pääsukesed lendavad mitte ainult peadekohal, nad teevad auringe meie silme ees, sukeldudes piiritusse taevasse. ilus.

rahvas otsustas. mitte keegi rahvast ei tõstnud käsi, vaid rahavs tõstis käed. loomulikult. kuidas siis muidu? rahvas otsustas, et ühest "Looja, hoia Maarjamaad!" ei aita, on vaja veel. rahvas otsustas, et on aeg tõusta ja ühendada käed. mind ei olnud Laulval Revolutsioonil, aga tänane tunne on kindlasti võrreldav selle aastatetagusega.
külmavärinad õnnest, uhkusest enda ja oma kaasmaalaste üle, rõõmust, mis valdas vaatamata matvale väsimusele. sest seal üleval laulda, vaadates vastu kõikidele nendele inimestele...see on midagi erakordset. minu teine kuid kahjuks (arvatavasti) viimane laulupidu.

"Puu on puude kõrgune, muru murumadal.Õnn on õnne suurune, selg on selja taga."

ja veel. ma olen kohutavalt tänulik selle eest, et on olemas inimesi, kes teevad sellised asjad võimalikuks. ma mõtlen heliloojaid, dirigente jm korraldajaid. nemad said meile oma tänu avaldada, meie saime vastata vaid aplausiga. sellest on liiga vähe.
sest muusika on Elu!

2007-06-30T19:37:00.000+03:00

laulupidu on tore üritus küll, aga juba praegu, kui Päris Asi pole alanudki, on mul juba sellest siiber. hommikust peale lõõrita, kurk juba valus, magada ei lasta... kõige parem on see, et ma pean seal pidevalt mingit Imeinimest mängima- tuleb dirigent puki peale ja räägib meile, et me ikka sõnu korralikult hääldaks ja täiest kõrist laulaks. "Nii, hakkame pihta!" khmm, millega? mis lugu on? keegi ei tea. ja pole ime jah siis et keegi esimesi sõnu täiest kõrist ei laula...
homme hakkab nalja saama. kartulikotte esimest korda selga proovides tekkis küll väike masendus, aga homme on terve kamp ühesuguseid kloune koos, siis saab lihtsalt mitu tundi järjest nalja teha. ärge siis kuulama/jubedaid pilte tegema tulge! and i mean it!

2007-06-27T16:15:00.000+03:00

tegevus toimub hommikul kell 9. ehk siis kui mina veel sügavas unes olen.
heliseb telefon.
"Tere, helistan kliinikust Misiganes. Teil on operatsiooniaeg."
"Möh, misasja?"
"Doktor Kesiganesega, ammusest ajast juba."
"Oot, mis opp?"
"Põskkoopa."
"Heh, ei tea, mul pole kunagi sellega probleeme olnud."
"Aa...Aga olete ikka Annika?"
"EI!"
"Siis pole jah midagi..."
"Nooo, Jumal tänatud!"
hingan kergenenult ja magan edasi.

2007-06-26T13:18:00.001+03:00

Mul pole juukseid!
jälle:P

suvehooeag, noh.

2007-06-21T18:59:00.000+03:00

urr.
inimesed on nõmedad.
ülemused on nõmedad kui nad ei ütle, et tööd ei ole ja ma ärkan vara (!) üles, et endale süüa kaasa teha, end kohviga turgutada ja sõidan tund aega haisvas ühistranspordis selleks, et mulle öeldaks:"aa, te ei teagi või?"
inimesed on nõmedad kui nad ei suuda otsustada, aga samas siiski tahavad, et asju nende järgi sätitaks ja tehtaks.
inimesed on nõmedad kui nad teisi ei kuula. tunnetele on kerge alluda ja kui ise pole kogenud, siis on kerge eksida. siiski, kuulaks neid, kes on selle juba läbi elanud, teinud või näinud neid eksimusi ja te ei pea hiljem oma tegusi kahetsema.
inimesed on nõmedad kui nad teistest ei hooli. muidugi peab olema lõbus, aga hoolivust peab ka üles näitama.

"see ei ole kohe üldse armas" on päeva ütlus.

2007-06-15T23:36:00.000+03:00

ajal, mil olen pidanud inimestes pettuma, on kohutavalt hea ja Ainuõige natukeseks eemale tõmbuda. lihtsalt selleks, et hinge tõmmata, end ja oma soove uuesti leida, et oleks tahtmist ja piisavalt usku täiel rinnal edasiminemiseks. ei taha enam mõelda ega muretseda teiste vigade peale. kahju on küll, et inimestest vaikselt ilma jääme, vaatamata sellele, et kumbki osapool seda ei soovi (sellist ebasloogilisust olen ma alati hukka mõistnud, lausa vihanud. milleks?). kui ta seda ei näe, siis ei näe. ehk siiski õpib sellest ja teinekord mõtleb ka teiste peale.

ei, rohkem ei vaeva ennast. võib-olla naeran veel natuke ja ehk veel natuke, aga ei ohka enam. vaid hingan sügavalt rohulõhna kopsudesse ja lähen istun raudteele. või hüppan munakividel. muretult.

sest pole olemas head ega halba, võimalikud pahed on vaid kogemused elus.

Naine roolis, roller katki.

2007-06-15T21:23:00.000+03:00

nojah, peale tunniajast sõitu ("hei, ma olen juba täitsa osav ju!") oli plaan sõita väikese ringiga suurele teele, et ka seal natuke harjutada. mhmh, 100 m pärast kärutasin ma masinat kõrval tagasi. bensiin lekkis. ei olnud hea mõte sellega sõita (sisetunne/naiselik vaist on mul siiski olemas) ja nii ma tirisingi seda ei-tea-kui-palju-kaaluvat-aga-minu-nõrkadele-kätele-väga-rasket masinat kodu poole ning talusin pilke, mis ütlesid vägagi selgelt:"nojah, lase teinekordki naine rooli!"

aga mina ei teinud ju midagi...*inglinägu*

2007-06-13T18:06:00.000+03:00

telefonihelin. kiire pilk ekraanile - üks läbi midagi. kiire mõte: oohoo ma suutsin jälle mõnusalt poolde päeva magada!. telefonis hääl: "lähme tööle." mõte: ei tea, kas nii hilja on enam mõtet minna, aga... "Noo okei." punane klhv telefonil ja..kell on 8.17???? iiiissand, ma pole ammmmmu niiii vara ärganud!!

ehk siis tänasest tööloom. jälle. ja jälle samas kohas. kui tavaliselt oli õhtuti tahtmine mingit actionit korraldada, siis nüüdsest naudin vaikust. sest..see on lausa ko hu tav milline müra seal on! njah, mida ühelt trükikojalt ikka oodata.

nobedate näppude ring.

EDIT: 10 päeva sai täis. 18. suvi pidi ju meeletu olema:P
EDIT2: kübara sain, nüüd hakkan linna peal tsikliga kärutama!:D

2007-06-11T17:47:00.000+03:00

H i s p a a n i a

kõiges ja kõikjal.

2007-06-08T13:06:00.000+03:00

tore on olla teistsuguste inimestega kui tavaliselt, näha asju teisest küljest, mida olin juba kaua kadunuks pidanud. teha asju ilma pikemalt juurdlemata, olla lihtsalt olemise pärast. ja siiski rõõmu tunda ja naeratada, ka pisima emotsiooni peale. rääkida vabalt, tundmata häbi oma seltskonda sobimatuse pärast (olin seal ju "uus") ja jälle naeratada leides eest Mõistmise.
pärast kõike seda polnud mingi probleem tungida Tõnise koju hilja peale südaööd ja rahulikult ta pereliikmeid vestlusesse kaasata ning filmi üle naerda.

2007-06-06T19:46:00.000+03:00

You can't hurt me with the things that you do, I'll pick up dandelions and I'll give them to you.

2007-06-05T17:19:00.001+03:00

SUVEHOOAEG

rohkem või vähem

2007-05-29T09:39:00.001+03:00

Kas ma tõesti olen juba nii vana, et pean pensioni peale mõtlema?

2007-05-27T11:30:00.000+03:00

vau. ammu pole sellist pidu olnud...

aga enne kaugematest aegadest. või tegelikult lihtsalt AI (sest mitu tundi järjest ühe koha peal seista pidulikes kingades ja laulda ühte kava 3 korda on AI. kuigi, eetriaega sain selle eest. veel.)

eile siis äratas mind tore ettepanek ning paari tunni pärast olimegi Pärnud. nii ammu, nii ammu oli see aeg, mil ma seda kohta Tundsin ja Teadsin, nüüd tulid vaid üksikud kohad meelde.

tagasi Tallinna ja show must go on. "tsau Aku!", marsime Elle juurde sisse, saame roppudeks ja rõvedateks (riietuselt aga ka attitude'ilt) ning tunneme end hästi. siis oli meil kindlasti vaja niimoodi (riietatult) poodi minna. mina ja Aku (te ei kujuta ette kui Lits ta välja nägi) teeääres..ja me läksime täitsa hästi peale! väga lahe oli. nii lahe, et järgmine kord viis meid otse vanalinna. Bitchid ja kleitides mehed kõnnivad mööda vanalinna tänavaid ja vaatavad resto aknast sisse kuidas pressu sööb. haahaa, jubehead mõtted tekkisid, aga teed viisid hoopis Raekoja platsile kuhu me ka umbes tunniks jäime. olgu need Briti poissmehed millised nad on, aga nalja peab ka saama. kuidagi tekkis keset platsi tihe rahvamass imelikult riietunud inimestest. mingil hetkel tekkisid minust imelikud jutud (ma parem ei täpsusta) ja siis oli aeg minna. aga siiski võib mind ja meid näha Hispaania kunagi-väljaantavas filmis.
õigel ajal peolt ära-hea.

2007-05-18T18:49:00.000+03:00

mulle ikka meeldib see, kuidas meie asju teeme.
täna oli Minu Elu Viimane Kevadine Spordipäev (jah, sellised asjad eksisteerivad siiski).
alustamisaeg, Suvitajad alustasid jalutamist mäe otsa. hmm, poest tahaks midagi head, pall väravasse ja istume maha ning naudime sooja ilma. randa, natuke Maija vedamist, nalja ja naeru. vana kooli juurde "oodake, ärge minge veel ära, meie tahame ka!"aga vot ei saa. Lubjamäkke (valus oli), kust meid kohe alla tagasi saadeti, ainult, et...teiselt poolt. kus oli langus umbes..90 kraadi??? nii tundus küll vähemalt. jalutame ja jalutame ja "lähme siit alla. noo see tegelikult ei ole üldse nii hull...noh, kui puudest kinni hoida või nii..." teised lõpuks läksidki. meie ei olnud eriti suitsiidsed ning eelistasime tsiviliseeritust - natuke jaliutamist ja suurem ring, aga me saime enam-vähem puhtatena tagasi. kohale jõudes otseloomulikult kedagi polnud, kes meie lõpetamiseaja kirja oleks pannud aga...oh well, vähemalt saime jalutada ja naerda ja päikest. ja nüüd olen roosa. rõõsa.

viimane nädal tuleb koo-huu-taav. jube, ma ei taha mõeldagi, aga midagi pole teha. ma oleks äärepealt Reedel Õppima hakanud!!! ei, seda ei saa, nii ei tohi. jube.

2007-05-15T19:56:00.000+03:00

mm. London. mmmõnus oli. ja Niiilus. pikalt ei seleta, aga re-otsus sinna kord pikemaks ajaks tagasi minna ütleb kõik.

õujee,me oleme jälle eksinud. oh well, see on ilus koht, teeme pilti!

2007-05-09T13:50:00.000+03:00

haahaahaaa, täna kontsert, homme metsa, Aegviitu täpsemalt ja reedel- ÄRA SIIT! so long, suckers! :D
ei, chill, mulle meeldib.

*hüppab ringi ja laulab "shiny, happy people"*

2007-05-03T12:12:00.000+03:00

tegelikult tahaks täiega padjasõda teha. nii, et suled lendavad.
jah. maikuu on ikkagi.

2007-05-03T12:01:00.000+03:00

kool ajab täiega närvi. füüsika sakib. arvestus ootab? yey, ma teen ju ilgelt kogu poole aasta materjali peale töö positiivsele hindele, kui kogu see aasta on nii p*rse keeranud, kui õpetaja istub arvuti taga ja osutab näpuga:"Lugege ja konspekteerige!" ja siis töös teooria kohta pole mitte sittagi, ainult seoste loomisel põhinevad ülesanded + valemite tuletamine - jaa, ma ilgelt teen selle ju ära!! tglt väga ei huvita, sest see ei ole just kuigi normaalne, et inimes(t)el, kel on muudes ainetes (ka reaalainetes) neljad-viied, saab füüsika kahe. ja nii poolel (kui mitte rohkem?) klassil. see on küll lame õigustus, aga nii ei saa!! aa ja Silla enda õigustus- gümnaasiumiõpilased peavad oskama tekstist tähtsa välja lugeda, ning ise tekstiga tegeleda. jaaa, peavad ja oskavadki, aga kui Tekstis endas esinevad mõisted arusaamatuks jäävad, siis ei ole võimalik seoseid luua ega asjast aru saada. nii oligi tööd tehes viiamaste minutite jooksul "Mis asi see võnge on üldse?" huvitav jah kuidas me neid töid teeme siis?

2007-05-01T15:40:00.000+03:00

Lõpuks! on Ta käes!
tänane kuupäev on (ma tõestitõesti loodan) saatuslik. Tänasest algab minu chill, suvi, puhkus, aeg, mil ma enam ei rabele elu eest, vaid istun murul ja naeran. veel viimased tähtsamad toimetused ja muu ei loe. see ametlik ja "tähtis".

Päike.

Ära ole alluv kõigele, mida sulle öeldakse. mõtle ise. usalda oma vaistu. Otsi uusi Väljakutseid. kasuta oma võimalusi. kui ei otsi, siis ole neile vähemalt Avatud.

2007-04-29T14:43:00.000+03:00

kolmapäeva õhtu viis Elle ja Kauriga randa, vestlus oli tubli ja tore, ainult lühikeseks jäi.
reede oli chill. hommikul vara kohe Haapsalu poole, seal saime paar tundi abivalmis nägu teha ja värisemise vahepeal nautisime üksikuid päikeselaike. siis tuttavasse Laternasse sööma ja edasi "mis me nüüd teeme?" väike tiir linna peal ja edasi ranna poole. pargipink jäi meie poolt hõivatuks paariks tunnikeseks kuni enam ei jaksanud. siis tagasi lennuväljale ja...teate ju, kuidas inimesed ära keeravad, kui nad kaua aega ühe koha peal peavad istuma, eksju? mhmh. lennuväli rahvast täis, järsku pöörduvad kõik pigud meie auto poole, sest see suur koos kolme neiuga otsustas kahtlaselt rappuma ja hüppama hakata. vabal ajal oleme normaalsed. vaba aega pole.
õhtul siis lahkusime Pizza Grande poole. astun siis Heast Ruumist välja ja vaatan- viimased inimesed karjuvad: "noh, jookse nüüd!" viimastel päevadel on liiga palju juhtunud, et sellesse lausesse rahulikult suhtuda. tegelikult visati mind mu salliga ja seletati, et need kenjaalsed tüübid leidsid just, et alkoholi saab ainult 5 minutit veel ja neil oli seda ikka ilgelt vaja. õuukei. vaatasime peaaeguöised eriuudised ära, vangutasin pead ja vajusin voodisse. natukese aja pärast tulid ka Mammu ja Meelis. khm. jaaa hakkas pihta. enne kui pea patjagi jõudis puudutada, hakkas see mees norskama. ja rahulikult mitu tundi järjest. mina hammustan patja, tekki, ennast (ei, ma ei ütle ega tee midagi, isegi varbast näpistada oli kahju. saan hakkama, üritan pinges- käed kõvasti kõrvadel- magama jääda (ei saanud), aga ei ütle midagi). õnneks oli mul saatusekaaslasi kes olid nõus tegema öist padajasõda, et vähegi silma kinni saada. siis suutis otseloomulikult keegi teine tore inimene norskama hakata ja toodi tuppa kaks suvalist ajudeta chikki. õuyey. pole ime, et me järgmisel päeval surnd olin.
laupäeva hommikul transporditi meid otse lennuväljale, kus me pileteid müüsime. kõik oli tore- saime inimestega suhelda ja kõik käis kiiresti, kui vaid seda faking tuult poleks olnud. lagedal platil ikkagi, mis sa ikka tahad? aga saime hakkama ja rahvast muudkui tuli. 6-7 tundi jalgadel andis mõnusalt tunda. ülejäänud aja istusime autos, vaatasime viimaseid kiirendusi ja magasime.
kohutavalt hea oli lõpuks koju oma voodisse saada. love that feeling.

ise imestan ka, et ma sellisel üritasel nagu Streetrace käisin, see ei ole minulik, aga väga hea võimalus raha teenida ja mõnusalt chill oli ikkagi. toredad inimesed ja palju päikest minu näos. esimest (kas ka viimast?) korda elus sain öelda "Õu, ära lennuki alla jää!"

surnd

2007-04-20T20:34:00.000+03:00

pärast eilset postitust läks tee edasi kooli, kus selgus, et ball toimub siiski Laidoneri mõisas (told ya!). õigel ajal pea aknast välja ja "õõõpeeetaajaaaaa!!!" ning juba istusimegi autos. kiired asjaajam ised kooli ja mõisa vahel, sõge vanamutt ja muretsemised õige ning korrektse vahuveini valamise pärast (ma sain hommikul selle koha pealt jälle targemaks)
punase aga asjaliku näoga suupistete pakkumise, sõbralikud naeratused ja ilusad kleidid. köögitoimkond (katad, nagu ise end nimetasime) oli parim! nalja sai :)
klassijuhataja tõestas oma armsust(?) veelgi: "kuulge tüdrukud, sööge see üks kandik tühjaks, siin on sööki niiii palju, kindlasti jääb üle, no sööge nüüd!" ja meie vastu:" ei, õpetaja! ei! m..m...meil on 2 õuna, me jagame. ja pakk küpiseid ka. me saame hakkama. ei! me ei söö nende toitu." siis mitte, aga hiljem küll, sest kõike (peale vahuveini) jäi OHTRALT üle. paljud võtsid koju kaasa ja täna said õpetajad koolis ka torti.
aaga sõge tädi..haahaaa. kohe alguses seletas seal midagi omaette, siis rääkis mulle pikalt kuidas ta arvas, et meie oleme õpetajad ja issand, issand küll... siis tantsis omaette valssi (mul oli kiire, jõudsin talle järele, aga mööda minna ei julgenud. vaatasin lihtsalt teda selja tagant imeliku näoga) . siis kui nõusid pesime ja kuivad nõud lauame panime (muuseas ka pliidile-ruumi polnud noh), siis tuli ja sattus paanikasse:" oioi, selle musta asja peale ärge pange! need lähevad põlema!" alguses vaatasin imelikult ja naersin, aga kui ta seda juba kolmandat korda ütles ja seda ja klassijuhataja kuulis (ta nägu oli parim!) siis ...naersin edasi. raputasin pead ja mõtlesin inimeste kurva saatuse üle, kui nad pidevalt üksi peavad olema. hakkavad pobisema ja imelikke asju välja mõtlema. aga selliseid seniilseid vanamutte on tore kõrvalt vaadata:P
pikk päev oli, aga õnneks tõid Kalvetid mind autoga ukse ette ära ning esimesse tundi mittejõudmisest ei juhtunud midagi.
minu arust saime me ikkagi väga hästi hakkama ja olime väga viisakad ning tublid. sama ütlesid ka kohal viibinud õpetajad täna. *uhke enda üle

We rule!

2007-04-19T15:53:00.000+03:00

õunime täiega!- me saime I kategooria! nagu...Esimese Kategooria!! yey.

viimased nädalad on Kohutavad olnud, aga, nagu näha, tasus see end ära. vaikselt hakkasime juba leppima olukorraga, kui koorijuht meid pidevalt kirjadega a la "praegu on meil III kategooria, ilma imeta me I ei saa" ja "me sakime täiega" kostitas. aga- voila!- "teie puhul pole kahtlustki- I kat. !"
ehk siis koor hakkab raha saama ja meie oleme tasemel. kuigi..noh, jah, praktiliselt kõik koorid said seal I, aga asi polnud mitte zürii kergekäelisuses vaid kooride kõrges tasemes. yey!

muidugi suutis koorijuht meid paar hetke pärast õnnejoovastust maa peale tuua (khm, pigem- maa alla) - "nooh, mina paigutaksin meid täna kuuldud kooridest kolmandale-neljandale kohale..." hey, thanks! mul on nüüd nii tore ja rõõmus, tahaks kohe hirmsasti veel laulda. NOT! aga samas, tema arvamus kipubki olema liigkriitiline, nagu tõestas tänane esinemine. so- proud of our choir.

2007-04-18T18:51:00.000+03:00

väkk kui rõvedalt kiire on. eriti sel nädalal. ainult jookse, hüppa ja tee.
teisipäeval- kool, Pirita, koor, Eva, Peda Folk, öösel koju. (kell 1 öösel avastasin, et mul on kõht niiii tühi- hm, jaa, viimati sõin..? kell 12. lõunal.)
kolmapäev- kool (4 tundi uuwii), koju tuttu, koor. ei olnudki väga hull.
homme/neljapäev- 8 kooli, hääled lahti, Jürisse, mitu tundi lõõritamist, kooli tagasi, 2 tundi vaba aega (oooo!?), kool (abiturientide ballil olen viisakas ja tubli ja jagan vahuveini(!) ). kell peale südaööd jõuan ehk koju ka.
reedel Jõlgub Surm Mööda Kooli (mitte Lasteaeda!)

aga eile oli tore. keset päeva aeg maha võtta- hea. ja üritus...vahepeal oli ikka kohutav väss ja viuviu, aga Neljapäev rokkis täiega!! mhmh.

märksõna: surnd.

2007-04-04T19:42:00.000+03:00

nonii, lõpuks! ära tegin! (tahaks öelda, et nüüd saabus lebo aeg, aga EI)
igatahes, selle inka asjaga on nüüd ühelpool. sõitsid hommikul Viimsist Pärnu poole 2 õpetajat, 3 õpilast ja autojuht. mai tn 3 leiti üles ja juba istusimegi laua taga, ning vaatasime slaide üks kulm üleval. sest vabandage, aga... ei, ma ei tea, misasjad need on!
igatahes, töö oli mõnusalt kirves ja seda eriti meile, kes me õpime inglise keelt 4 tundi nädalas. teiste koolide õpilased, kes seal olid, õpivad seda 6 h nädalas, millest 2 keskenudvad inglise kultuurile ning kirjandusele. jah,ma kohe kindlasti olen neile peale paari raamatu läbilugemist vääriline vastane!
aga, tähtis on osavõtt ja kui ise nalja ei tee, siis on igav. mida tähendab lühend "LIFT"? Life Is Fun, Truely. ja nii kirjutasingi.
awardide ajal hakkas natuke häbi, aga see möödus kiiresti. lihtsalt naljakas oli. võistluse võitnud tüdruk lausus ka pärast telefoni: "erm, mida need teised siis veel sinna kirjutasid kui mina selle võitsin???"
aga mulle sobib, kui ma saan päevaks eemale lihtsalt selleks, et nalja teha, natuke targemaks saada ja "veeparadiisis" ujuda (mida ma siiski ei teinud, aga seeeest oli cappuchino hea).

aga vähemalt tundsin ma Piccadilly ära (ilma seal käimata) ja teadsin Prince Harry õiget nime ka.
12 punkti 50-st . tundus olevat keskmine tulemus:P

2007-03-31T20:04:00.000+03:00

pilt, mis iseloomustab eilset päeva kõige paremini.

et tuleks ikka vinks-vonks päev!

2007-03-31T18:22:00.000+03:00

nii hea on istuda bussis, mis sõidab Eiteakuhu, kuulata Parimat muusikat ning mitte huvituda sellest, mis edasi saab.
ehk siis nii algas sõit Mõedakule. lõõritamas käisin. reede õhtul kolm (rohkem?) tundi piinamist (aga ka ilusaid külmavärinaid tekitavaid lugusid) ning toredad jutuajamised kadunud (ning uuestileitud) tuttavate ning kaaslastega saksakeelse Ameliega taustal. hommikul seltskondlik "muumioru lugude" vaatamine ning veel mitu tundi piinamist. nüüd on kurk valus ja hääl kähiseb (ei, ma ei joonud seda ära, ausalt!).

ja veel- viimane nädal on kiire olnud.
nt kolmapäev- kool, ISIC kaart Piritalt (mida seal enam polnud), Pirita rand, Hoochi Mama poolteist tundi, Mainori Kõrgkool, "Dzässis ainult tüdrukud" ning Lõpuks koju- õppima! yey.
nagu mind niigi ei ootaks ees 2 järeltööd kõige raskemates ainetes, mingisugused "toredad ja targad olemised" Pärnus (ehk siis võimalikult palju informatsiooni Londoni, Royal Residence'ide kohta ja muud), lõõritamised (sest me PEAME need asjad selgeks saaaaama!!!), läbilugemist vajav "tõde ja õigus" ja asjad millele ma laupäevasel päeval mõelda ei taha. igatahes, lisaks muule leidis Kirsi, et ma PEAN kirjutama. Heli kirjuta midagi. mida iganes, aga kirjuta. ja kiiresti. ja siis on nii palju mida ma ise Tahaks teha...nii ju ei saaaa... millal ma viimati õhtul kodus olin? (küsin ma ja torman poole tunni pärast uksest välja..)

2007-03-23T16:18:00.000+02:00

seda on ennegi juhtunud, et ma lauldes koju olen tulnud (lihtsalt, naeratad ja elad kaasa kõrvu kostuvatele helidele), aga tantsides...jah, eile oli väga hea ja sellest siis ka see rahulolev ning rõõmsameelne jalutuskäik.

üldiselt: raporteerin, et ka pärast eilseid katsumusi ei tunne ma ennast vanana (khm, ahjaa, Tiina tahtis ju, et ma pensionisammast tegema läheks. õugaaaad...).
hommik algas armsalt, siis tuli Aku- väike kohv, tort ja Jääaeg (miks kurat ma igal oma sünnipäeval Jääaega vaatan???), siis Aku juurde, kus ma veendusin lõplikult, et (jah,Tõnnu, tunnistan) olen täielikult tibistunud. tibi. beib. virsikutibi. veel midagi? siis linna, väike tiir ja siis Patrick. chill. vägagi. ka Tõnnu lõpetas oma blokkimise ja siiski laekus kohale (siinkohal peaks ehk Mammut tänama, tema oli ju see Ärarääkija), Elle oma hirmutava kiilaspeaga (mida on hiiglama hea silitada ja mis talle Tõesti VägaVäga sobib. Elle, sa näed kuramuse hea välja!) ja kõik nautisid. mõneks hetkeks ka Nimeta (nüüd olen ma kohe väga kindel, et sinna ei ole mõtet minna- ikka peab ise järele proovima!). ja siis kodupoole. viimane kilomeeter möödus nagu minul ja Ellel ikka, seekord koos Akuga. hea oli. aitäh teile igatahes, ilma teieta poleks mul pooltki nii äge sünnipäev olnud. ametlikult vana.

ahjaa, ega mult (otseloomulikult) dokumenti eriti ei tahetud. nagu ikka. a eks ma siis surun seda neile:)

2007-03-22T13:55:00.000+02:00

Haahaahahaaahahhaaahahaaaaa!!!
muaahahaaa.

2007-03-16T17:20:00.000+02:00

nüüd on kohe mitu aega möödas ja kõik on palju värvilisem ning ilusam kui enne. päike paisatab ja soe on (ma teen näo, et veelgi soojem - olen loobunud mantlist ja talvesaabastest. ei tunnista külma.) kevad on igalpool, igas väikses asjas ja mind võib näha naeratades ringi jalutamas. ja laulan ka, omaette. hommikul annavad hoo sisse suviste mälestustega B-hommik ja hullud kärbsed või aevastavad ämblikud hommikuses multikas. ja linnulaul.
ainuke jõuetuse märk on kinni vajuvad silmad.
ja nüüd ongi aeg selle viimasega tegeleda (kuigi karta on, et juhtub justnimelt vastupidine.)
ehk siis Heli läheb kevadpuhkusele. nädalake enda jaoks. enda ja sõprade jaoks, viimane nädal, et nautida alaealiseks olemist (kahju kohe, et Mitte Kunagi Enam ei saa...) ja siis...noh, mitte et siis midagi Erilist juhtuks, aga...mõte on tähtis. ja suvel, kui pidutsemiseks põhjust vähe peaks olema, siis saab alati minu vanaks saamist tagantjärele pidada. sest õigel ajal ( *ohkab* jällekord...) ei toimu midagist erilist...
aga seeeest pralletavad teised ja inimesed lähevad kaugele ja neile tuleb lehvitada ja neid taga nutta ja neile vanaema mõõtu aluspükse kaasa kinkida (mälestuseks. don't ask.) kahju tegelikult, ma ei kujuta ette, mis minust ilma temata saab...jätab mind siia niimoodi üksi...aga samas olen ma ju ta üle väga õnnelik ja uhke!!!:)

selline Maailmalõputunne on. have no idea why. a nii kaua kuni hommikul päike paistab, olen mina õnnelik!

2007-03-05T19:10:00.000+02:00

ma vihkan seda, kui inimesed ei mõtle. mitterääkimisest ja suhtlemisest olen ma juba kunagi ammu rkirjutanud, aga peale selle on väga tähtis asi ka mõtlemine. mõtle, mida sa teed, miks sa teed, mida ütled (selles järjestuses) ja kõik on OK. ausalt.

ja ma leidsin, et ma ei viitsi enam eksisteerida (vähemalt leidsin ma endale ka mõttekaaslase, aga see ei aita eriti. see viitab vaid minusuguste mõttetule elule ja see ei ole üldse tore, sest tegu on ikkagi nö järeltuleva põlvega).
ei taha, ei viitsi, miks peaks. milleks? kellele? tõesti. ja see ei ole normaalne. minusugune noor inimene ja eluisu läinud. ei ole normaalne.
kurb.
ja vahest pole enam kurbki. on ainult pohhui.
praegu jätaks KÕIK, mis on ja läheks. ei tea kuhu, ükskõik kuhu ja ega see eriti ei loe ka, sest Ükskõikkus pole seda, mis on siin. ei ole ju vaja, seda mis on. milleks? see ei aita mind kuidagi. perse see kuradi Aasta Õpilane, kohutsused ja "saa hea haridus ja siis on tulevik super"- my ass. milleks mulle see? ei taha enam.

ja samas tahaks asju vaikselt paremaks teha. aga ei oska. väikesed (pealtnäha tähtsusetud) asjad, muudaksid ja annaksid palju, aga ei. lihtsalt ei saa. sest ei saa. ja selle pärast palun mitte halvasti suhtuda sellesse, kui siis kui ma ka vanaks saan mu Üliägedat ja Kõigi Poolt Oodatud tähistavat pidu ei toimu. sest ei saa.

fuck everything.

this is the place where all the junkies go

2007-02-23T18:33:00.000+02:00

Me otsustame iseenda üle selle järgi, milleks me peame end suuteliseks. Teised aga otsustavad meie üle juba tehtu järgi.

(Henry Wadsworth Longfellow)

ehk

Meiega juhtuvad kõige ettearvamatud asjad kõige ettearvamatutel aegadel.
+1 nüüd.

many people are secretly interested in life.

meil on täiesti normaalne suguvõsa

2007-02-18T02:29:00.000+02:00

teel sünnipäevale ostame nii muuseas kollase südamekujulise padja, millele autos kiire opi teeme. supermarketis tutvume notsu Dusjaga ja sööme keset poodi ülirasvaseid pontšikuid. Tädi Kai topib mitmekorruselist tordialust pingsalt minu veiniklaasi, isa teeb vanaisa, mille peale Tädi Kai toob talle külma tee, sest ta ju ometi keetis vett. hommikul. ja siis laulab üle korteri: "Arrrrrrmastan ma Torrrrest!"

uue aasta saabudes kostuvad hüüded "Oooodake! Uus aasta algas juba ju! Hei, keerake kella tagasi. Ok, nüüd siis- head uut aastat! Ei, 18.20. Keerake veel tagasi. Head uut!"

Beež ja pruun on maksahaige värvid ja mina olin ainuke seltskonnas, kes neid kandis.

"Ma ei ole teenindaja, ma viin ainult prügi ära."

ja muidugi on täiesti tavaline sõita keset ööd vastu autojuhi tahtmist (ta lihtsalt ja loomulikult ära rääkida) Rimisse mineraalvett ostma. Borjomi ikka, mitte mingi jama rahutu vesi.

Ülimõnus seltskond, hea on olla osa sellest.